– 116 –
edasi. Kui Gustaw Aadolf daanlased ja wenelased[1] ära oli wõitnud, tuli ta 1621 Dünamünde juures maale, piiras 20,000 mehega Riia ümber ja sundis seda Rootsi walitsuse alla heitma. Pika nõupidamise pääle tehti rootslastele linna wärawad lahti, mis pääle Gustaw Aadolf 16. septembril 1621 ühe osa sõjawäega Riiga sisse sõitis ja Peetri kirikusse läks, kus lühike tänujumalateenistus peeti. Jesuitlased, kellest teiste äraminemise järele weel kuus meest linna jäänud, andsiwad nüüd ka Jakobi kiriku wõtmed Gustaw Aadolfi kätte.
Gustaw Aadolf andis Poola ametnikkudele, jesuitlastele ja kõigile katoliklastele luba linnast wälja minna. Nüüd peeti linnale antawate uute õiguste üle nõu. Gustaw Aadolf kinnitas kõik õigused, mis Sigismund II. August linnale annud, ja kuulutas, et Riia iga kodanik mõisat osta ja pidada wõib. Sellepääle tuli linna truuduse wandumine. Turu pääle oli kõrge teling ehitatud ja punase kalewiga üle tõmmatud, kus toolil istudes kuningas wande ja linnawõtmed wastu wõttis. Kui see talitus mööda oli, andis kuningas oma poolt kinnitatud uued õigused ja linna wõtmed linna bürgermeistri Ecke kätte. Riia kuberneriks nimetas Gustaw Aadolf riiginõuumehe Kruse, kellele ka üks abiline anti. Gustaw Aadolf jättis 1000 Rootsi sõjameest Riiga maha, läks Kuramaale, kus ta muude linnade hulgas ka Miitawi ära wõttis, mis aga hiljem jälle poolakate kätte sattus, ja tuli siis Liiwimaale tagasi. Riia ümberpiiramise ajal oli ka Dünamünde rootslaste alla heitnud. Kõik mõisnikud tuliwad ümberringi uuele walitsejale truudust wanduma.
Järeltulewal aastal katsus Gustaw Aadolf terwe Liiwimaa ära wõita, aga sõda edenes wäga pikkamisi, sest kuningal oli wähe mehi. 1622 sai ta Wolmari üle wõidu. Kui selle pääle ooberst Korff Poola sõjawäega Liiwimaale tuli, lõi Rootsi feldmarsall Wrangel teda Smiltenis nõnda, et ta üle Wäinajõe minema ja Poolamaa kahe aasta pääle rootslastega rahu pidi tegema. Kuna Eesti ja Liiwimaal jälle wähe rahu walitses, möllas Riias 1623 ja 1624 kange katk. Gustaw Aadolf läks sellepääle Rootsimaale tagasi, laskis haiglase kuberneri Kruse lahti ja pani 1622 grahw de la Gardie Eesti ja Liiwimaa kindralkuberneriks.
Kui rahuaeg otsa sai, tuli Gustaw Aadolf uue sõjawäega Liiwimaale. Aga Poola riigipäew ei annud oma kuningale suuremat abi, mispärast waenulik sõjawägi rootslaste wastu wäga wilet-
- ↑ Wenelased andsiwad 1617 Stolbowa rahu tehes (Laadoga järwe ääres) Ingerimaa ja Karjala (selle maa, mis Laadoga ja Saima järwe wahel), rootslastele tagasi.
