– 35 –
üksi preestrid ja üks kaubalaew jäi sinna maha. Waewalt oliwad need ära purjutanud, kui liiwlased hulga kaupa jõkke läksiwad, endid wee alla kastsiwad ja teine teise wasta ütlesiwad: „Siin jõe puhtas wees peseme ristimise wee maha, wiskame wõera usu enestest ära ja läkitame teda ärapurjutawatele sakslastele järele.“ Kui wiimased häwitamise teelt tagasi pöörsiwad, oliwad nad ühe puu sisse inimese pää lõiganud, mis liiwlased nüüd sakslaste jumalaks pidasiwad, kes neile uputust ja tõbe wõiks tuua. Nad keetsiwad selle wastu arstirohtu, sõiwad seda, raiusiwad pää puu küljest maha, sidusiwad suure puutüki pääle ja lasksiwad siis Wäinajõge mööda alla ujuda.
Sellepääle mindi ristirahwa waimulikkude meeste kallale ja tapeti neist mõnda ära; need, kes weel järele jäiwad, põgenesiwad Holmi ja otsisiwad säälses kindluses warju. Nõu pidama kokku tulnud liiwlased wõtsiwad ette kõiki preestrid, keda nad tulewal aastal (1200) Liiwimaal leiawad, ära tappa. Preestrid aga saiwad sest teadust ja läksiwad Saksamaale tagasi. Nüüd tahtsiwad liiwlased ka Saksa kaupmehi ära tappa, kes endid ometi see läbi päästsiwad, et nad wanematele kingitusi andsiwad ja Üksküla ja Holmi lossi warju otsima läksiwad.
Kui sakslased selgesti aru saanud oliwad, et Liiwimaa rahwast ristiusku hääga ei saa pöörda, arwas kirik enesel wõimuse olewat paganaid uut usku wastu wõtma sundida ja neid, kes usku maha jätnud, karistada. Sest tõusiwad werised sõjad, mis läbi Eesti, Liiwi ja Kuramaa täiesti wõera ikke alla sattusiwad. See mees, kes asja nõnda kaugele ajas ja Liiwi riigi alustas, oli piiskopp Albert von Buxhövden ehk Appeldern.
4. Albert I. von Buxhövden ehk Appeldern kolmas liiwlaste piiskopp 1199–1229.
Waewalt oli wägew paawst Innotkens III. Bertoldi surmasõnumit kuulda saanud, kui ta Saksamaal kohe uue ristisõja ettewõtmist kuulutada laskis ja seda niisama kõrgeks kui Jeruusalemma minemist säädis. Seda tegi ta iseäranis seepärast, et ta kirikule kõigi maade üle täit wõimust saada soowis. Selsamal aastal, 1199, nimetas Breemeni pääpiiskop Hartwih Breemeni siiamaalse doomipraose Albert von Buxhövdeni ehk Appelderni Liiwimaa piiskopiks. Albertil oli wiis wenda, kellest kolm, Hermann, Engelbert ja Rotmar waimulikku seisusesse astusiwad ja igamees tema käest Liiwimaa kiriku kõrgeid ametid saiwad; teised kaks wenda, Diitrih ja Johannes wõtsiwad rüütlitena paganate
