Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/60

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 60 –

asja ülekuulata. Nüüd tuli wälja, et neil liikmetel sugugi tahtmist ei olnud mõõgawendadega üheneda, keda isimeelisteks, asjata jonniajajateks nimetati, kes iialgi Saksa ordo walitsuse kõwa sääduse järele ei teeks.

Et ilma ordomeistrita ometi õiget otsust anda ei wõidud, läks üks mõõgawend isi Italiasse Hermanni palwele. Kolm Saksa ordowenda läksiwad temaga ühes. Hermann isi wiis nad kõik 1236 Witerbósse, kus sel ajal paawst Gregór IX. eluase oli ja jäi nendega sinna tükiks ajaks, sest ta aimas, missugused raskendused asjale ette tulewad. Daani saadikud oliwad parajalt paawsti juures ja katsusiwad Baltimaid jälle kuninga alla saada. Üks õnnetu juhtumine tuli wiimaks ordode ühenemisele appi. Wolkwin oli mitme mõõgawennaga Leedu rahwa wasta 1236 sõtta läinud, aga Bauske lähedal Saules suure kahjuga tagasi löödud. Wolkwin isi oli 48 ordowennaga ja hulga sõjameestega paganate nuiade all langenud. Leedulased sõdisiwad sel ajal oma esimese suurwürsti Ringoldi juhatuse all. See ränk õnnetus tegi Liiwimaal suurt hirmu; esimesel silmapilgul arwati kõik kadunud olewat. Õnneks ei tulnud Leedu rahwas selle wõidu järele Liiwimaale, waid läksiwad wenelaste wastu, nõnda et sakslased aega saiwad sõja wastu walmistada. Nüüd sai igamees aru, kui tarwiline ühendus oli, kui noor riik mitte otsa leidma ei pidanud. Üks ordowend (Gerlah Rusus) läkitati seepärast kiiresti Saule lahingi kaotuse kurwa sõnumiga Witerbòsse. Kui lugu Hermanni kõrwu ulatas, läks ta sedamaid paawsti juurde Liiwimaa asjade pärast rääkima. Pea selle järele kutsuti mõlemad Magdeburgist tulnud ordowennad täies ordo ehtes paawsti ette. Gregor IX. andis neile 1237 palutud ordode ühenemise loa, laskis nad oma tooli ette põlwili maha langeda, jagas neile pattude andeksandmist, tegi neid siiamaalse ordo wandest ja säädustest lahti ja õnnistas neid uue ordo liikmeteks. Nüüd pidiwad nemad ka siiamaalseid mõõgaga ja punase ristiga ehitud ordomantlid uute wastu ümberwahetama, kellel üksnes must rist märiks pääl oli.

Paawst ja Hermann ajasiwad asja nõnda kaugele, et uus Liiwimaa ordo[1] nõndasama nagu mõõgawendade ordo Riia piiskopi walitsuse all pidi seisma; uued rüütlid pidiwad temale truuduse ja sõnakuulmise wande wanduma. Paawst andis endisele saadikule Módena Wilhelmile uuesti täie woli ja läkitas teda Liiwimaale, kus ta asju korrale pidi säädma.[2] Saksa ordo kõr-

  1. Saksa ordo jagas ennast mõõgawendade ordo ühenemise järele 1237 kahte jakku: 1) Liiwimaa ja 2) Preisimaa ordosse. Terwe Saksa ordo walitseja oli kõrgemeister, kelle elupaik Marburgis, 1312 saadik Marienbur-