Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/104

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Kivide põlles kandmine ja põllepaelte katkemine kuulub rahvusvaheliste motiivide hulka. Naantalis kuulsin, sealse kiriku ehituse puhul kandnud naishiid kiriku juurde põlles kive kokku. Hattulas näidatakse kaljusid, mis hiidneiud sinna põlles kandnud (Ganander, Finnische Mythologie, lk. 29). Rootsis leidub Kalla kihelkonnas suur Zechieli kivi, mille naishiid põllega mujale tahtnud kanda, kuid kivi libisenud põllest maha (Ahlqvist, Öland, 98, 99). Naishiid Hvenild kavatseb Själlandist osa Skånesse viia; läbi mere minekul katkeb aga põllepael ja koorem langeb merre (Grimm, Deutsche Mythologie I, lk. 502). Prantsusmaal kõneldakse, püha neitsi võtnud sambaid põlle, neid kavatsedes teisale viia; üle jõe minekul langenud aga üks põllest välja (Grimm, n. ülemal pool, lk. 504). Rüügeni Bantselwitsis tahab naishiid põllega silla ehitamiseks kive kanda, kuid põll käriseb katki ja ehitusmaterjal langeb maha. Rüügeni Rambinis juhtub samasugune äpardus meeshiiule (A. Haas, Rügensche Sagen, 105, 108). Mõnda põllepaelte katkemist tuntakse Meklenburgis (Bartsch, Sagen aus Meklenburg, 32; 33; 47; 52). Taanis puutume samasuguse nähtusega kokku. Põllest mahalangenud kivi pihta lööb hiidnaine nii suure jõuga, et kõigi viie sõrme jäljed kivisse jäävad (Kristensen, Danske Sagn, 35).

Ülepea on põllepaelte katkemine paljudel rahvastel väga harrastatud motiiv; Linda kivi kandmine juuksepaeltes ei esine ainult Eestis, vaid mujalgi, näit. Taanis (A. Olrik, Fra Dansk Folkemindesamling, lk. 101).

Üks Kärlast saadud, senini kirjanduses ja kogudes tundmatu, sisu poolest muile Tõllu muistenditele vastav muistend ei kujuta Piritit muidu kõige eeskujulikumast küljest.

Saagist enesele osa nõudvale vanapaganale maksab Pirit vanapaganat kartes tõesti matti ja alles korduva nõude puhul julgeb ta vastu hakata. Vanapagana korduv nõue vihastab aga Piritit; muul puhul Piriti vihast ei kõnelda. Vihas haarab Pirit leivalabida kätte, sellega vanapaganat eemale tõrjudes. Kodu ruttab poeg appi ema kaitsma, vastast kaugele Purtsa rabasse heites. Rahvasuu ei tea, kas hiljemini väinal Pirit ja poeg kallalekippuvatele vaenlastele vastu panid või heitsid nad tingimata alla, parve mere poole viia lastes. Pirit igatahes oma valju appikarjumisega annab enesest märku, nii et Tõll seda kuuldes võib appi rutata.

Tõllu perekonna Hiiumaale sõiduga ühenduses esineb Sagariste Siim õllepruulijana. Teated puuduvad, kas see


102