NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 12. jaanuarist 1950
| Surmanuhtluse kaotamisest NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium, tõlkinud Eesti NSV Kohtuministeerium |
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus
12. jaanuarist 1950
Surmanuhtluse rakendamise kohta kodumaa reetjaile, salakuulajaile ja õhkulaskjatele-diversantidele[1]
12. jaanuarist 1950
Surmanuhtluse rakendamise kohta kodumaa reetjaile, salakuulajaile ja õhkulaskjatele-diversantidele[1]
Saabunud avalduste tõttu rahvusvabariikidelt, ametiühinguilt, talurahva organisatsioonidelt, samuti ka kultuuritegelastelt vajaduse kohta teha muudatused surmanuhtluse kaotamise seadlusse selles mõttes, et see seadlus ei kehtiks kodumaa reetjate, salakuulajate ja õhkulaskjate-diversantide suhtes,
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium o t s u s t a b:
1. Erandina NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium 1947. aasta 26. mai seadlusest surmanuhtluse kaotamise kohta lubada rakendada kodumaa reetjate, salakuulajate ja õhkulaskjate-diversantide suhtes surmanuhtlust kõrgeima karistusmäärana.
2. Käesolev seadlus kehtestada tema avaldamise päevast.
Autoriõigused[muuda]
- Määrus on avaldatud vastavalt Eesti "Autoriõiguse seadusele" (RT I, 28.12.2011), mille § 5 punkt 3 kohaselt ei rakendada autoriõiguse seadust "õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele".
- ↑ Avaldatud: Eesti NSV Kohtuministeerium. Eesti NSV territooriumil kehtiv kriminaalkoodeks: ametlik tekst muudatustega kuni 1. juulini 1951. a. ühes paragrahvide järgi süstematiseeritud materjale sisaldava lisaga, (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952), lk 131–132.