NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 26. maist 1947
| Surmanuhtluse kaotamisest NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium, tõlkinud Eesti NSV Kohtuministeerium |
Nõukogude rahva ajalooline võit vaenlase üle näitas mitte ainult Nõukogude riigi kasvavat võimsust, vaid eelkõige kogu Nõukogude Liidu elanikkonna äärmist ustavust Nõukogude kodumaale ja Nõukogude valitsusele.
Ühtlasi näitab rahvusvaheline olukord möödunud perioodil pärast Saksamaa ja Jaapani kapituleerumist, et rahu üritust võib lugeda kindlustatuks pikemaks ajaks, vaatamata agressiivsete elementide katsetele provotseerida sõda.
Arvestades neid asjaolusid ja tulles vastu tööliste ja teenistujate ametiühingute ning teiste autoriteetsete organisatsioonide soovidele, mis väljendavad laiade ühiskonnakihtide arvamust — NSVL Ülemnõukogu Presiidium leiab, et surmanuhtluse kohaldamine rahuaja tingimustes ei ole enam vajalik.
NSVL Ülemnõukogu Presiidium o t s u s t a b:
1. Kaotada rahuajaks surmanuhtlus, mis on ette nähtud kuritegude eest NSV Liidus kehtivate seadustega.
2. Kuritegude eest, mis on karistatavad kehtivate seaduste järgi surmanuhtlusega, kohaldada rahuajal kinnipidamist paranduslike tööde laagris tähtajaga 25 aastat.
3. Surmanuhtlus kohtuotsuste järgi, mis ei ole täide viidud kuni käesoleva seadluse väljaandmiseni, asendada kõrgemalseisva kohtu määramisel karistusega, mis on ette nähtud käesoleva seadluse § 2.
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees N. Švernik
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. Gorkin[2]
Märkused
[muuda]Autoriõigused
[muuda]- Määrus on avaldatud vastavalt Eesti "Autoriõiguse seadusele" (RT I, 28.12.2011), mille § 5 punkt 3 kohaselt ei rakendada autoriõiguse seadust "õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele".
Teised märkused
[muuda]- ↑ Avaldatud: Eesti NSV Kohtuministeerium. Eesti NSV territooriumil kehtiv kriminaalkoodeks: ametlik tekst muudatustega kuni 1. juulini 1951. a. ühes paragrahvide järgi süstematiseeritud materjale sisaldava lisaga, (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952), lk 130–131.
- ↑ Käesoleva teksti publitseerimise alustekstis ei ole seadluse allkirjastajaid mainitud, vastav info on võetud venekeelsest Wikisourcest (Vikitekast).