Üleüldine ajalugu (Bergmann)/0

Allikas: Vikitekstid
Üleüldine ajalugu
Jaan Bergmann

Juhatuseks.

Ajaloo seletus.Ajalugu ehk historia on inimese lugu aja sees. Ta ep ole mitte jutustus, mis muidu aega wiidab. Ta ep ole ka mitte kõne, mis üht kiidab, teist laidab, tõt ei tunnegi. Tema on lugu, mis tõt tunnistab. Tema on kui kõrge torn, kelle luugist meie näeme, mis maailmas tähtjat ning suurt on. Tema on kui peegel, kellelt meile silma paistab, mis hää ja mis paha, mis tähtjas ja mis tühi, mis palju maksab ja mis wähe wäärt on. Tema on kui wägew õpetaja, kes selge sõnaga kuulutab, mis enne on tehtud, ja arusaadawalt ära seletab, mis teha ja mis jätta on. Tema on tõe tunnistaja: tõde on ajaloo esimene nõue.

Ajaloo loomus.Ajalugu on kas üleüldine wõi jagune. Üleüldine ajalugu waatab ühel kombel iga rahwa silma, kellel aga tähtjust tunnistada on. Jagune jutustab ühe ainsa rahwa ehk riigi ehk linna ehk suguwõsa loo ära. Üksiku inimese lugu kutsutakse elulooks.

Ajaloo õpetuse wiis.Ajalugu astub mitmel wiisil oma õpetamise ammetisse. Kord tema wõtab ühe rahwa käsile, räägib tema lapse põlwest, seletab tema noort iga ning mehe tegu, kuulutab tema wanust päiwist, lõpetab tema surmaga. Kord tema waatab ühe ajapiiri paale, jutustab kõigest, mis sellel ajal iga rahwa seas on sündinud, ei pane tähele, et ta tunnil ajal idast läände ning lõunast põhja rändab. Kord jälle tema püüab esimest ja teist wiisi ühendada, ikka paremat mõlemalt poolt kaasa wõttes. Wanade rahwaste loost räägitakse esimesel wiisil, keskaja rahwastest ning uue aja riikidest enam teisel ehk kolmandamal wiisil. Ja mitte muidu! Wanal ajal elasiwad rahwad teine teise järel: üks langes, teine tõusis, üht maeti maha, teine pidas pulmi, ühendust ep olnud. Keskajal elasiwad rahwad küll ühel ajal, aga nad oliwad teine teisest lahutatud, ei puutunud iga päew mitte kokku. Uuel ajal elasiwad ja elawad rahwad ühel ajal ja teine teise kõrwal edasi astudes, teine teist toetades ehk tülitades. Kuda loomus, nõnda lugu.

Ajaloo abiteadused.Ajalugu tarwitab ka abiteadusi. Kõige tähtsamad on: maadeteadus ja aja-arw. Koht, kus midagi sünnib, peab tuttaw olema. Enne on tarwis teada, kus midagi on, siis, mis sääl on, ja kuda see sünnib. Ja aeg, millal midagi tehakse, ei tohi tundmata olla: sellepärast on aastaarw tähtjas. Raske oli aga kindlat nurgakiwi leida: üks hakkas siit lugema, teine arwas teiselt kohalt alates. Nüüd on Kristuse sündimine ristirahwa seas selleks nurgakiwiks saanud: kõik aastad loetakse Kristuse sündimisest edespidi ehk tagaspidi, enne ehk pärast.

Ajaloo jaud.Ajalugu on laialine. Ühe pilguga üle waadata on raske. Sellepärast jaetakse teda jagudesse, jaud osadesse, osad piiridesse, piirid järkudesse, järgud paragrahwidesse (§§). Jagusid on neli: wana aeg, kesk aeg, uus aeg, uuem aeg. Osadest ning piiridest saawad järgud seletust andma.