Üleüldine ajalugu (Bergmann)/1223
III. Järk: Joonlaste tööd ning teud.
§ 27. Athena linn: Solon.
1. Wanast ajast saadik walitsesiwad Athenas kuningad. Aga kui Doorlased ühe korra Attika maale tuliwad ja „tark“ kuulutas, et see rahwas wõitu saab, kelle kuningas surma leiab, pani Athena kuningas Kodrus.Kodrus talupoja riided selga, läks waenlaste leeri, otsis tüli ja sai surma. Asi tuli pea walge ette ja Doorlased läksiwad ära, sest ‚saatuse‘ wasta ei maksta wõidelda. Aga Athenlased ei walinud mitte enam uut kuningat, „sest Kodruse sarnast meest ei olla leida.“ Kuninga asemelle pandi üks Archon.archon walitsema, keda Kodruse suguwõsast eluks ajaks waliti. Mõni sada aastat hiljem määrati archoni walitsuse aeg kümne aasta pääle ja kuulutati, et iga eupatridi (§ 19, 4b.) sugu mees walimise wääriline on. Pea pärast seda aga waliti 9 archonit korraga, kes ühe ainsa aasta walitsesiwad. Ning et kõik archonid eupatridide seisusest pärit oliwad, oli Athenas aristokratia walitsus asul. Aga et ülem seisus oma meelewalla järele õigust ja ülekohut tegi, nõudis rahwas kirjutatud seadusi. Kaua paniwad eupatridid wasta, aga kui see ei awitanud, lasksiwad nad walju ja kõwa südamega Drakon: 624.Drakonit seadusi kirja panna, aga nii, et kõik nende wanad eesõigused ja pärandused seisma jäiwad, ja päälegi iga süü pääle raske nuhtlus, sagedaste surm, langes. Rahwas aga ei leppinud mitte sellega, waid kiitis seadust ‚werega kirjutatud‘ olewat, päris õigust ja, kui ei antud, hakkas mässama. Eupatrididelle jäi wõit, waeste põli ja lugu läks hoopis halwemaks: wõlatorn ja wiletsus walitses neid ees ja taga.
Solon.2. Sääl tegi Solon korratusele ja wiletsusele otsa. Tema suutis seda, sest et temast rahwas palju lugu pidas sellepärast, et ta riigile kasu oli saatnud ja ikka rahwa sõber olnud. Tema kautas Drakoni seaduse ära ning andis ise uue ja parema 594.aastal 594. Tema seaduses elas koguni teine waim, kui tema eeskäija seaduses, jah, hoopis teine õhk hingas tema raamatus, kui Lykurguse seaduse raamatus. Tema kautas kõrged seisuste waheseinad ära ja jautas maksud wara järele. Tema waatas waimu pääle, aga ei unustanud ka mitte keha ära. Ihu eest ja waimu eest kandis tema seadus ühtlasi hoolt. Aga enne weel, kui ta oma seadust awalikult kuulutas, awitas ta waeseid wõlatornist wälja. Wõlawähendus.Seda tegi ta seeläbi, et ta intresside kõrgust alandas, rahahinda aga 27 saja päält kõrgendas: kellel 100 drahma wõlgu oli, maksis 73 ja oli tasa. Kui seda wiisi suurem walu waigistatud oli, ilmus seadus.
Walitsus.3. Wõimus ja walitsus oli Athenlaste ehk Athena kodanikkude päralt, kelle õigus wanemaist päritud oli, aga rahwakogul ka uutele kodanikkudelle wõis osaks saada. Ülem wõimus, ka elu ja surma üle, oli Rahwakogu.rahwakogu käes, kuhu iga Athenlane, kes pääle 20 aasta wana oli, pidi ilmuma. Suurem häälte hulk andis otsuse. Hääli loeti aga häälekiwikestega. Wähem tähtsais asjus sirutati käed wasta taewast, kui tahtmise järele oli, mis awaldati ning kuulutati. Ülemad walwawad ammetnikud oliwad Archonid.9 archonit: esimene neist oli linnawanem, teine ohwriülem, kolmas sõjapäälik, teised kuus ülemad kohtunikud. Archonite teine käsi oli 400 nõuukogu.neljasaja nõuukogu, kelle liikmed iga aasta uueste waliti: nemad katsusiwad ja uurisiwad enne kõik arwamised ja seadused läbi ja läbi, enne kui neid rahwakogule kuulda anti. Ülem kohus oli Areiopagos.Areiopagos: tema oli iseäranis suuris asjus wastutaja kohtumõistja ja selle poolest kõigel wanal ajal kuulus, aga ka usu ja jumalateenistuse üle walwaja. Alam kohus oli Heliaia.Heliaia, kelle 6000 liiget iga aasta liisu läbi uueste waliti: 500 liiget ja üks kohtuarchon pidiwad igas suures riiuasjas juures olema, muidu otsus ei maksnud. Athenlastega ühes elasiwad metoikid ehk manulised, käsitöölised ja kauplejad, kellel häält ega maa-omanduse õigust ep olnud ning kes seega mitte riigi ammetitesse ei wõinud hakata. Aga rahwakogu wõis iseäranis auusaile nende seast täit kodaniku õigust anda. Pärisorje kaitsis seadus.
Elukord.4. Iga Athenlane kaswatas oma poega 16. aastani omas kojas. Lastekaswatamine.Siis saatis ta tema gymnasiumi, kus keha hästi harjutati ja waimu wiisakaste hariti. Sai ta 18 aastat wanaks, astus ta sõjateenistusse ja teenis 20. aastani rajakindlustes. Siis läks ta koju tagasi, sai hääleõiguse kätte ja hakkas oma kodust tööd tegema, sest iga kodanik pidi üht käsitööd ehk kunsti oskama. Süttis aga sõda põlema, astus ta jälle kilbi alla. Kui 30 aastaseks sai, wõis ta Heliaia liikmeks saada. Kurja teu läbi aga wõis kodanik oma häält kautada. Õigused.Õiguste ja maksude juures ei waadatud mitte kodaniku seisuse, waid wara pääle, ja jautati omanduse järele kõik Athenlased — eupatridid, geomorid, demiurgid — nelja osasse. Esimesse osasse loeti need, kellel 500 mõetu, üks kõik olgu põllu- ehk puuwilja, teise, kellel 300, kolmandasse, kellel 200 mõetu aastast sissetulekut oli. Neil kolmel oli luba iga riigiammetit wasta wõtta, aga pidiwad ka oma kuluga raskete sõjariistade all, kaks esimest päälegi ratsa, sõjateenistusse astuma. Neljandasse osasse loeti need, kellel alla 200 mõetu omandust oli: neil oli üksi hääle õigus rahwakogul ja pidiwad sõjas noolelaskjate liiki langema, pärastisel ajal laewa pääl teenima. Seega oli Athena wabadriigil kange aristokratia nägu kinni kaetud ja tee demokratialle lahti. Aga esmalt jäi pea kõik wana wiisi, sest et rikkus ja warandus ainult eupatridide päralt oli. Alles aega mööda jõudsiwad teised järele.
Wastalised.5. Ehk küll Soloni seadus waimu haridust ja keha harjutust nõudis, teadustest ja kunstidest lugu pidas ja igale ühele oma õiguse andis, aga ka mitte kõikide kogu ära ei unustanud, sellegipärast ei suutnud ta mitte kõikide tahtmist ega soowimist täita. Mitmed oliwad walmis muutmist nõudmas. Seda märkas Solon. Tema kutsus sellepärast rahwakogu kokku ja laskis neid wanduda, et 100 aasta sees midagi tema seaduses ei muudeta. Ise läks teele ja reisis kaua aega Kretas, Egiptuses ja Asia maal[1]. Aga ta ei jäänud mitte wõeralle maale nagu Lykurgus, waid ta tuli koju tagasi ja püüdis surmani sõna ja teu läbi oma rahwast wooruse ja wagaduse, õiguse ja wabaduse teele juhatada. Soloni †.Tema suri wana ja elatanud oma isamaal.
§ 28. Pisistratus ja tema pojad.
Pisistratus.1. Kuna Solon teel oli, tõusiwad kodus tülid ülema ja alama sugu wahel, mis enne ei lõpnud, kui alama rahwa päämees Pisistratus kawaluse läbi ainuks walitsejaks ehk tyrannuseks sai (590). Seeläbi näitas Soloni seadus ümber lükatud olewat. Aga lugu ep olnud mitte nii: Soloni seaduse jättis Pisistratus jalale, muud kui tyrannist ei annud ta käest, walitses targaste ja auusaste, nõudis hääd ja Athenlaste õnne ning edenemist taga. Ehk ta küll kaks korda wastaliste sunnil linnast pidi põgenema, siiski suutis ta jälle oma järge tagasi saada ja oma tööd edasi saata. Tema muretses kauplemise eest ja kandis hoolt kunstide eest ja püüdis teadusi kaswatada. Ja ta asutas Athena linna Raamatukogu.esimese raamatukogu, kuhu ta kõik kätte saadawad laulikute ja kirjanikkude kirjad kokku kogus, ka Homeruse laulud, mis tema käsu pääle rahwa suust kokku korjati ning üles kirjutati. Ka ehitas tema uhked hooned Athenasse ja kaunistas teda seega otse kui uute ehetega.
Hippias.2. Pärast Pisistratuse surma wõttis ta wanem poeg Hippias ülema walitsuse oma kätte, kuna nooremad wennad Hipparchus ja Thessalus teda riigi asjade tallitustes toetasiwad. Kõik kolm astusiwad esmalt oma isa jälgede sisse. Aga ei wältanud kaua, sääl hakkasiwad nad alama soo käest õigusi wõtma ja eupatridide woli kaswatama. Selsamal ajal surmasiwad kaks käreda meelega noort meest, kelle õe walitsejad pühast piduhoonest oliwad wälja wiskanud, südametäiega Hipparchuse †.Hipparchuse ära. See asi tegi Hippia rahutuks ja ta nüüd ilmuw wägiwald wihastas selsamal mõedul eupatridisid, kui ta alamat rahwast pahandas, kunni mäss tõusis ja 510.Hippias kõige oma perega aastal 510 minema aeti.
Kleisthenes.3. Aga eupatridide lootus nüüd täieste peremeheks saada, läks hoopis nurja, sest rahwa seast astus Kleisthenes ette, muutis mitmed kohad Soloni seaduses, andis rahwalle ülema õiguse osaks, nii et sest saadik Athena wabadriik demokratia jala pääl seisis. Tema kautas 4 endist jauskonda ehk phyla (§ 19, 4b) ära ja asutas 10 uut, ega waatanud jagamisel ei soo ega seisuse pääle, waid tegi seda üksi oma walitsewal mõttemõedul. Nõuukogu 400 liikmeile lisas ta weel 100 liiget juure, nii et teda nüüd 500 nõuukoguks kutsuti. Ka muile ammetitele muretses ta rohkem ammetnika. Kohtud pidiwad awalikult kõikide kuuldes peetud saama; niisamati pidi nõuupidamisega sündima. Kõik ammetnikud archonist heliastini waliti liisu läbi. Weel asutas ta Ostrakismus.ostrakismuse ehk kiwikohtu, kelle läbi rahwakogu igaüht wõis kümneks aastaks maalt wälja ajada, kellest rahwa õiguste kautajat ehk muutjat kardeti. Kiwikohtuks aga kutsuti teda sellepärast, et iga rahwakogu liige äraaetawa nime kiwikese pääle kirjutas, mis suurde waagnasse pandi ja pärast üle loeti. Oli 6000 kiwikest ühe nime jauks, pidi see 10 aastaks isamaalt lahkuma. Seeläbi kaswis rahwa wõimus ja wabaduse tuli, aga ka suureline meel, kõrkus ja ülbus hakkas maad leidma.
- ↑ Tema kuulsast käigust Krösuse juure loe Jakobsoni K. Lug. r. III, § 71.