Üleüldine ajalugu (Bergmann)/12L
Lisa: Greeka waimuwald.
§ 45. Greeka rahwa waimuwara.
Greeklase loomus waimu poolest.1. Greeka riik ja Greeka rahwas, nagu ta muiste oli, on maa päält kadunud; aga ta waim elab ja ta waimuwara ait seisab ning ta kuulus kunst ja tarwilikum teadus kestab põlwest põlweni. Greeka rahwas oli loomu poolest wäga luulerikas: teraw oli ta mõistus, agar ta pää, osaw ta käsi. Üksi kena, kaunis, lõbus oli ta meele pärast. Igamees pidas kunsttööst lugu: kes ise mitte luua ega ilmale tuua ei suutnud, rõõmustas teise looma üle ning pidas teda kalliks ning tema loojat auusaks ja armsaks. Kunst ja teadus, mõlemad õitsiwad hästi.
Kunstid.2. Greeklastele oliwad kõik kunstid tuttawad ning kõigis oliwad nad osawad. Kõigist paistis nende ilu armastus ja kenaduse tundus wälja ja mitmete mälestused elawad täna päewani. Orchestika.Orchestika ehk tantskunst oli wana. Tema oli kahesugune: ta harjutas liikmeid, nagu meie ajal turnimine, ja oli teiseks tükk jumalateenistusest. Musika.Musika ehk laulukunst oli ka wanast ajast haritud: lauleti, mängiti wõidulaulul ehk muidu rõõmuks ja meelejahutuseks. Architektonika.Architektonika ehk ehituskunst õitses iseäranis Periklese ajal. Kõige kuulsamad ehitused oliwad Athenas Propyläid, Parthenon, Odeion ja Ephesuses kuulus Diana tempel. Kuulsad ehitajad meistrid oliwad: Mnesikles ja Polykletus. Plastika.Plastika ehk kujude walamine ja wäljaraiumine oli Periklese ajast saadik kõrge järje pääl. Kõige kuulsamad meistrid oliwad: Phidias, kes Jupitri kuju Olympias walmistas ning Athene kujud Athenas, Praxiteles ja mitu teist. Piktura.Piktura ehk maalimise kunst oli kaunis korras. Kuulsad oliwad Polygnotus oma Persia sõja piltide läbi, Apelles, kes nii kuulus oli, et Aleksander Suurgi igatses tema pintslist maalitud saada. Tuttaw on ka Zeuxise ja Parrhasiuse kihlwedu, kumbas neist osawam oleks. Zeuxis maalis wiinakobarad nii loomulikult, et linnud nende kallale lendasiwad. Parrhasius aga kattis oma maali otsegu kerge looriga kinni. „Eks sa wõta loor eest ära, et ma näen, mis sa oled teinud!“ hüüdis Zeuxis. Aga Parrhasius naeris, sest loor Luule.ise oligi toodaw kuju. Kõige enam aga õitses luule ehk luuletuskunst juba wanast ajast saadik. Wanem on jutustaw luule ehk Epika.epika, kelle kuulsam meister Homerus on, kes Iliada Troja sõjast ning Odysseia Odysseuse kojuminekust luuletas; tema kõrwas rääkis Hesiodus oma luuletustes jumalatest ja nende suguwõsast, inimestest ja nende tööst. Noorem mõlkuw luule ehk Lyrika.lyrika hakkas pärast Hesiodust õitsema. Tema kuulsamad toimetajad on: Simonides ja Pindarus, ja naesterahwa poolt Sappho. Ka mõistulugude kirjutaja Äsopus on kuulus. Selle pääle õitses näitaw luule ehk Dramatika.dramatika. Tragödia ehk kurbliku näitemängu osawamad luuletajad oliwad: Aischylos, Sophokles, Euripides, kõik kolm õitsesiwad 500 ja 400 aasta wahel. Komödia ehk rõõmuliku näitemängu kuulsam luuletaja oli Aristophanes Peloponnesuse sõja ajal.
Teadused.3. Teadus ning tarkus oliwad kõrgel järjel, nagu historia ehk ajalugu, philosophia ehk mõttetarkus ja temaga ühendatud rhetorika ehk kõnekunst ja mathematika ehk arwamisetarkus. Historia.Historia kaswis epikast wälja: nagu Homerus kunstlikult wanadest kuulsatest meestest jutustas, nõnda hakkasiwad teised pärast kunstita üles kirjutama, mis kohegil sündis. Herodotus kirjutas esimese suure üleüldise ajaloo, mikspärast teda „ajaloo isaks“ hüütakse; Thukydides sai selles teaduses oma „Peloponnesuse sõja“ läbi kõige ülemalle järjele, kuhu Xenophon mitte enam järele ei suutnud minna. Pärastistest historikutest on kõige tähtsamad Polybius, Plutarchus, Arrianus. Philosophia.Philosophia idanes ka luuletustest wälja seeläbi, et hakati maailma alguse ja tema looja järele pärima. Wana aja „seitse tarka“ ühendasiwad oma õpetuse uurimisega. Kuulus Pythagoras kuuendamal aastasajal arwas arwamise teel põhja pääle saawat ning pidas üht jumalikku „kesktuld“ kõigi asjade elustajaks. Jälle teised, nagu Xenophanes, õpetasiwad pantheismust, kus muud jumalat ep ole, kui maailm ja tema loom ise. Täielikum, nii kui ilma ilmutuseta iial wõimalik, oli Sokratese (§ 36) ja tema jüngri Platoni õpetus, kuna Platoni õppija Aristoteles nähtawate asjade uurimise läbi kõike põhjendada püüdis. Rhetorika.Rhetorika õitses Periklesest saadik Athenas, kus kuulsamad kõnelejad Demosthenes, Äschines ja Lysias oliwad. Mathematika.Mathematika tähtsamad mehed Eukleides ja Archimedes elasiwad pärast Aleksandri Suure aega.