Daani hindamise raamat/Harutused

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Daani hindamise raamat = Liber census Daniae
Matthias Johann Eisen

Liber census Daniae ja harutused ta kohta.

Eesti keele kõige wanemad mälestusemärgid leiduwad Läti Hindreku Ajaraamatus ja Daani Hindamiseraamatus. Läti Hindreku Ajaraamat kirjeldab sakslaste meie maale tulemist ja eestlaste allaheitmist kuni 1227. aastani, on wist seega wiimaks nimetatud aastal lõpetatud. Läti Hindreku Ajaraamatus puutub meile paar eestikeelist lauset silma, nagu: laula, laula, papi! ja: maga magamas! Peale selle tutwustab Läti Hindreku Ajaraamat meid weel mõne selleaegse nimega.

Palju enam nimesid leidub niinimetatud „Daani Hindamiseraamatust“ ehk „Liber census Daniae“ ehk Daani keele nimega „Kong Waldemars Jordebog“; see wiimane nimi tähendaks meie keeli „Kuningas Waldemari maaraamatut“. See kuningas Waldemari maaraamat on sel ajal kirjutatud, kui osa Eestimaad Daani walitsuse all seisis, warsti pärast Tallinna asutamist. Aastate jooksul on see maaraamat walminud, niisama nagu Läti Hindrek oma Ajaraamatu aastate jooksul kirjutas ehk wähemalt selle tarwis tähendusi kirja pani. Õpetlased on selle Liber census Daniae, nagu raamatut ladinakeelse nimega kõige sagedamini nimetatakse, mitme uurimise aineks teinud, nimelt aga ta kirjutamiseaja wäljaarwamise kallal pead murdnud. Üleüldiselt ühinewad uurijad sellele arwamisele, et raamatu kaks esimest jagu 1231. aastal kirjutatud, ehk wähemalt esimene jagu nimetatud aastal ja teine warsti peale seda. Järgmised jaod lisati palju hiljemini juurde. Kolmas jagu tunnistab teist käekirja ja neljas läheb käekirja poolest kolmandast ka wähe lahku. Kolmas jagu arwatakse 1254 ja neljas ehk weel hiljemini kirjutatud olewat. Kõik jaod ei puutu ammugi meie maad, waid muid selleaegse Daani riigi osasid.

Liber census Daniae kirjutaja kohta walitsewad õpetlaste hulgas mitmesugused arwamised. Wanemal ajal arwati, et kuninga Waldemari käsu peale keegi riigiametnik selle raamatu kirja pannud. Schirren (Beitrag zum Verstand, des Liber census Daniae, lk. 96 j. e.) tunnistab ometi mõjuwalt, et ainult waimulik mees wõis Eestimaa kohta käiwa raamatujao kirjutanud olla. Schirreni arwamist täiendas omast kohast Bunge (Das Herzogthum Estland, lk. 6) näidates, et kui mitte piiskopp ise, siis ometi piiskopi käsu peale ja piiskopi tarwiduseks see raamat kirjutati. Piiskopp sai Eestimaalt maksu ja maksu nõudmiseks läks tal tarwis teada, missugused maksu makswad paigad ta walitsuse all seisid ja kui palju adramaad nende alla arwati. Bunge oletab üsna õieti, et Harju- ja Wirumaa kohtade nimekiri wististi preestrite antud teadete põhjal kokku seati. Hulga preestrite poolt saadud teadete kokkuseadmine ühe waimuliku mehe poolt üksi wõib seda hämarust ja korrutamist seletada, mis nimekirjas ette tuleb. Nii näituseks puutub mõnigi kohanimi enam kui ühe korra silma. Et koguduste rajad weel küllalt kindlaks ei olnud määratud, wõis ühe koguduse preester mõne küla teisestki kihelkonnast oma kihelkonna külade kilda arwata ja niisama ümberpöördud. Wõimalik, et mõnest kihelkonnast koguni kahe preestri poolt nimekirjad Tallinna olid saadetud, sest et preestreid ju tihti kohtadelt wahetati. Sel põhjusel mõistaksime ka, miks paar korda esinew nimi iga korra isewiisi kirjutatud. Niisama annaks see oletamine Liber census Daniae mitmekesise nimede kirjutamise wiisi kohta seletuse. Muidu ei wõiks kudagi aru saada, kudas nimesid peaaegu iga lehekülje peal isewiisi kirjutatakse. Mitmed arwawad, et sel kombel Liber census Daniae nimekirja, nagu see meile alal hoitud, sugugi weel walmistehtud tööks ei tohi pidada, waid ainult ettewalmistawaks nimekirjaks, mida pärast waja parandada ja täiendada (J. Truusmann, Введеніе христіанства въ Лифляндіи, lk. XXIII).

Liber census Daniae algupärane pärgamendile kirjutatud käsikiri hoitakse Stokholmis muistsuseteaduse kirjakogus alal. Esimest korda andsid J. Langenbek ja P. F. Suhm nimetatud raamatu oma suuremas kirjakogus Scriptores rerum Danicarum, VII, lk. 507—625 trükki. Selle trüki najal tegi õpetaja G. M. Knüpffer meie maa saksakeelseid lugejaid esimest korda daanlaste raamatuga tuttawaks. Ühtlasi katsus Knüpffer ära seletada, missuguseid nimesid endised kohad nüüd kannawad ja kust üht ehk teist kohta tuleb otsida. Knüpfferi tarwitatud Langenbeki ja Suhmi wäljaanne oli aga wigane ärakiri ja see wigane ärakiri walmistas Knüpfferile seletusi kirjutades palju waewa. Knüpfferi kirjatöö andis oma täiendustega ja juurdelisandustega C J. A. Paucker 1853 wälja raamatus „Der Güterbesitz in Estland zur Zeit der Dänenherrschaft“. Aasta enne Pauckeri raamatut ilmus Kopenhagenis Eestimaa kohta käiwast Liber census Daniae raamatust täieline karwapealt ühte minew äratrükk (facsimile) Antiquités Russes teises osas. Selle Kopenhagenis walmistatud truu äratrüki järele walmistas F. G. v. Bunge raamatus „Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch“ I litografeeritud uue äratrüki. 1858 kirjutas G. v. Brevern „Der Liber census Daniae“. Bunge wäljaande järele toimetas Dr. A. H. Snellman Liber census Daniae nimed 1893 ajakirjas „Suomi III, 7, Wirolaisia paikannimiä 1200 luwulla“ uuesti trükki ja katsus nimesid ühel hoobil seletada. Seletuste aluseks pani ta Knüpffer-Pauckeri uurimused ja täiendas neid oma tähelepanemistega. Keelelisest küljest wõttis neid Eestimaa kohanimesid Liber census Daniae wäljaandes Tekla Teiwaala harutusele ja püüdis ajakirjas „Suomi IV, 5, Wiroläisista paikannimistä 1200 luwulla, 1907“ ära näidata, missugust seletust need nimed selleaegse Eesti keele kohta annawad.

Umbes sessamas mõttes kui Teiwaala, aga palju pikemalt harutas ainet Dr. W. Schlüter Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1907 nimelises raamatu kirjatöös „Die estnischen Ortsnamen im Liber census Daniae“. Schlüter waatas ainult keeleteadlase silmaga nimede peale, ilma et katsuks määrata, kus Liberi nimetatud koht olemas. Ise ei püüagi Schlüter praeguseid nimesid kindlaks teha, waid toetab ennast ainult Snellmani töö peale. Soomes asudes ei wõinud Snellman, kudas ta ka katsus Knüpfferi-Pauckeri tihti wigaselt kirjutatud praeguseid nimesid parandada, ometi iga korra õiget nime üles tähendada. Snellmani wead esinewad siis Schlüterigi töös; muidu aga on Schlüter wanu nimesid seletades ühe ja teise uue mõtte awaldanud. Wiimaks ilmus 1913 J. Jõgeweri sulest „Eesti Kirjanduses“ nr. 3 „Wanemad Eesti keele kirjutatud allikad ja L. c. Daniae“ ja nr. 4/5 „Mis kõnelewad L. c. Daniae kohanimed“.

Need on tähtsamad kirjatööd, mis tänini Liber census Daniae kohta awaldatud, wähemalt nii kaugelt, kui harutused Eestimaa olude kohta käiwad. Knüpffer tähendab oma raamatu eeskõnes, et prof. Kruse Liber census Daniae kohtade äramääramiseks iseäraliku kaardi walmistanud. Paraku ei ole ma Kruse nimetatud kaarti näha saanud ega wõi selle kohta mõtteid awaldada. Muidu on aga Knüpffer ja Paucker oma harutustes kõik tähele pannud, mille Kruse oma kaardile üles pannud. Arwan, et ma Kruse kaardi mittenägemise pärast seega wähemalt kohtade äramääramise poolest palju ei ole kaotanud. Küll aga olen teist selle aja kohta käiwat kaarti silmas pidanud.

Eespool Liber census Daniae kohanimesid esimest korda Eesti keeles awaldades tähendan, et ma endiste uurijate, nagu Knüpfferi, Pauckeri, Snellmani, Teiwaala, Schlüteri, Jõgeweri jne. seletusi tähele olen pannud ja neid omalt poolt püüdnud täiendada. Nimede äramääramises ei ole ma kohe endiste uurijate seletuste peale toetanud, waid asjatundjatelt, s. o. iga kihelkonna elanikkudelt selle kihelkonna nimede kohta aru nõudnud. Mõne kihelkonna nimed olen mitme isikuga suusõnal läbi wõtnud, teiste kihelkondade nimede kohta osalt kirjateel, osalt ajalehtede kaudu seletust palunud. Kõik saadud seletused olen kokku wõtnud ja awaldan eespool. Mitme nime kohta sain seletusi, mis endiste uurijate seletustest lahku lähewad.

Nimede seletusi saatsid mulle kirjalikult järgmised isikud, kellele siin südamlik tänu olgu awaldatud.

Õpetaja H. Põld Koselt, õp. J. Liiw Raplast, H. Pisang Raikülast, H. Ollino Raikülast, J. Remus Raplast, üks raplane, H. Klandorf Kuimetsast, K. Einberg Riisiperest, J. Ewald Laitsist. K. Fiider Jerlepast, J. Promann Munalaskmest, õp. J. Kukk Keilast, õp. J. Keerig Jürist, D. Allas Jõelehtmest, J. Kütt Jõelehtmest, J. Bergmann Haljawast, J. Pohm Tallinnast, J. Waldmann Tallinnast, M. Petrow Tallinnast, L. Reinart Tallinnast, M. Heimann Tallinnast, J. Jürgenson (?-st), J. Leitorf (?-st), H. Laipman Wiiburist, H. Roosenfeldt Waost, M. Käärt Tartust, A. Tomson Mudisest, J. Sõster Koerust. J. Timoteus Haljalast, K. Strandmann Huljast, A. Kiwi Rakwerest, J. Toom Warjalt, C. Kaera Mallast, O. Uhlberg Padast, J. Müllerbek Jakobist, J. Elken Porkunist.