Daani hindamise raamat/Raamatu ülesanne

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

Raamatu ülesanne.

Liber census Daniae nimetatakse wahel ka „Kuningas Waldemari maaraamatuks“, nagu ju tähendatud. Wiimane nimi on ainult osalt kohane. Raamat ei käi sugugi ainult kuningas Waldemari maade kohta, waid ka, nagu sissejuhatus ju ütleb, kuningas Kristofori maade kohta ja peale selle on lõpupool pärast Waldemari kirjutatud. Raamatu siht on kuningate sissetulekuid, maade suurust ja headust ära määrata, nimelt kogu Daani kuningriigis. Ainult Falsteri maakonnas nimetab raamat riigi alamategi maade suurust, aga see sünnib õieti mööda minnes. Peaülesandeks jääb ikka kuningliku omanduse hindamine.

Kogu Eestimaa oli küll Daani kuninga päralt, s. o. Daani kuningas pidas Eestimaad oma pärisomanduseks, aga ometi ei wõidud kogu maad Liber census Daniae kirjutuse ajal enam otsekoheseks kuninga sissetuleku allikaks lugeda, sest et kuningas hulga külasid ühele ehk teisele wõimumehele laenuks annud. Raamat loeb esmalt üksikud kohad nimepidi üles, ühtlasi määrates, mitu adramaad kellegi koha päralt, ja tähendab siis juurde, kas koht kuninga otsekohese hoiu ja majapidamise all seisab wõi kellegi muu kätte tarwitada antud. Tihti lisab raamat juurde, et see ja see isik sealt ära aetud. Mitmed isikud olid nimelt oma woliga segasel ajal enestele ühed ehk teised kohad omandanud. Korralikumate aegade tagasitulekul nõudis Daani walitsus niisugustelt oma käe peal enestele maid nõudnutelt maad tagasi.

Iga kohanime taga seisab nummer; see nummer tähendab, mitu adramaad koht suur olnud. Meie ajal ei wõi kohtade suurust enam endise suurusega mõõta; mõnele kohale on adramaid aja jooksul palju juurde tulnud, teisel kahanenud. Siiski olen Liber census Daniae kirjutuseaegse adramaa suuruse iga koha juurde pannud. Sellewastu olen trükkimata jätnud selleaegsete kohtade omanikkude nimed. Oleks wähe kasu teada, et Iira küla omanik Thideric Odwardi poeg ehk Urwaste omanik kalapüüdja Johannes olnud. Panen siia natuke näituseks üles, mis algupärases raamatus seisab:

In parochia Hacriz.
Dominus Yvarus Tedan, XV unci
Orgiöl
Pyol XV
Expulsi:
Laendaer,
Arnold
Dominus Haelf Kakswold, XII
Koylae XIV
Hakriz VI
Kyvizael XV
Expulsi:
Hermannus, Arnold,
Waezelin, Johannes,
Godefrith, Halworth.

Külade ees siis praeguse omaniku nimi, kohe taga Ladina numbriga adramaa suurus ja wiimaks, missugused ebaomanikud minema aetud. Nii läbi kogu raamatu. Igal pool ei leia me muidugi ebaomanikke.

Maksu äramääramiseks on Liber census Daniae küll kirjutatud, kuid kahjuks annab ta maksu suuruse kohta liig wähe aru. Muudest allikatest teame, et meie rahwas allaheitjatele kümnist pidi maksma. Kümnisele lisati iseäralikkudel kordadel üht ja teist maksu weel juurde. Liberi siht näikse ühtlasi olewat sõjameeste andmise suurust ära määrata, wähemalt Eestimaa kohta. Sõjamehi nõudis Daani walitsus oma maakondadelt nende suuruse järele. Kas Eestimaalt niisamasuguse mõõdu järele nõuti kui päris Daanimaalt, selle kohta meile aru ei anta. Daanimaal maksis seadus, et sõja ajal iga sõtta kõlbaw mõisnikusugu meesterahwas sõtta pidi minema, talupojad aga iga kahe marga maa pealt ühe mehe sõjawäe jaoks muretsema. Wäikse maa omanikud ei tarwitsenud mehi sõtta saata ega ise sõtta minna. Nad maksid kuninga jaoks ometi isearalikku maksu. Wähe teisiti oli lugu rannaäärse rahwaga. Rannaäärne rahwas pidi sõja ajal laewadega sõjast osa wõtma. 24 marga maa pealt pidi üks laew 12 sõudjaga sõtta minema. Maaomanik wõi -omanikud pidid peale selle laewa jaoks sõjariistad muretsema ja moona kolmeks kuuks. Sõjameestele anti raudsed kiiwrid pähe, wiskoda kätte ja peale selle weel wibu 36 noolega (Knüpffer-Paucker, Der Güterbesitz, lk. 7).

Oletada wõib, et Daani laenumehed ja kuninga külakupjad sõja ajal sõtta pidid minema ja külade elanikka kaasa wõtma, aga kui suurel mõõdul, jääb meile teadmatuks. Igatahes arwati sõtta nõutawate meeste arwu adramaade järele, kelle järele ju kõik külad üles tähendatud. Waewalt hakkasid Daani laenumehed rohkem mehi sõtta kaasa wõtma kui kuninga poolt adramaade järele määratud. Pidid laenumehed ju tawalisesti oma kulul oma külade meestega sõtta minema. Hulga meeste sõttawiimine ja sõjas ülespidamine nõudis suuri kulusid. Sõjamehi ei peetud walitsuse poolt ülewal, nagu meie päewil, waid nende ülespidamine lükati täiesti laenumeeste kaela. Ülespidamine tehti laenumeestele sel põhjusel kohuseks, et laenumehed suured maad ilma mingisuguse tasuta eluaegseks tarwituseks saanud. Selle eluaegse maade tarwituse eest pidid laenumehed sõja korral kulusid kandma, ilma et neil õigust oleks olnud kuninga käest mingisugust tasu nõuda. Kuninga oma käes olewatest küladest wõetud sõjameeste ülespidamise eest pidi wist walitsus muretsema.

Liber census Daniae ülesloetud kohti tähele pannes puutub silma, et raamat rannast peaaegu waikides mööda läheb. Harukorral nimetab ta mõne ranna lähedal olewa küla. See nähtus ei tohi ometi oletama panna, nagu oleksid rannad sel ajal asumata olnud. Wanast ajast peale on nähtud, et ranna äärde iseäranis hea meelega asutakse, kui maa wähegi asumiseks kõlbab. Mõnes kohas on ju wanasti liiwaküngastele asutud, kui aga ligidal olew meri seda rohkem peatoidust andis. Puuduwad raamatus rannaäärsed külad, siis peab sel nähtusel isearalik põhjus olema. Oletada wõime igatahes, et rannaäärsele rahwale teist moodi maksusid peale pandi kui sisemaa rahwale, wõi wähemalt sõjawäkke minewaid mehi rannarahwa käest teistmoodi nõuti. Oleks rannarahwas sisemaa elanikkudega ühel wiisil maksukohuseid pidanud täitma, seisaksid nende külad adramaadega raamatus niisama ülewal nagu rannast kaugel olewad külad. Waewalt tohime uskuda, et rannarahwas maksude maksmisest täiesti priiks pääsis. Ennemini wõime oletada, et ta wähem maksusid maksnud ja sõja korral laewadega Daani kuningale abi annud. Õieti oleksid rannakülad niisuguselgi korral ometi maksuraamatus pidanud seisma, et walitsus nende kohuste osa ära oleks wõinud määrata. Oletamine, et rannaäärsed külad niisama kui linnad Tallinna ja Rakwere, mis sel ajal ju olemas, aga raamatust puuduwad, kuhugi muusse raamatusse kirjutatud, ei pea paika, sest Daani kodumaa rannaäärsed kohad seisawad raamatus ülewal. Muidugi ei selgu see nähtus sellest raamatust, sest meil pole mingisugust põhjust kauge Daanimaa kohanimesid ära trükkima hakata. Me lepime selle Liber census Daniae osaga, mis Eestimaa kohta käib. Igatahes ei saa me selget teadet raamatust, miks rannakülasid üles pole pandud. Liber annab ainult rannast kaugemal olewate kohtade üle aru ja kuulutab, missugused kohad sel ajal juba olemas olnud. Sest aruandmisest wõime järeldada, missugused kohad alles hiljemal ajal asutatud.