Daani hindamise raamat/Torwestawere

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

V. Repel Kylaegund. In Vironia =

Repel „külakund“ Wirumaal.


8. Parochia Toruestaeuaerae = Torwestawere kihelkund = meieaegne Kadrina kihelkund.

Torwestawere nimi ammu kadunud. Undlas leidus 18. aastasajal Tõrastwere, Tirastwere, Terastwere nimeline küla. Küla muudeti karjamõisaks ja hakati Ristwereks hüüdma. Tõrastwere nimes peidub endine Torwestawere. Torwestawere nime wõiks ehk ka Torwestawäraw ära seletada. Sellega ei taha ütelda, nagu tähendaks lõpp -were alati wärawat, kuid selles nimes näib nagu wõimalik olewat Liberi -were wärawaks teha. Torwe sõnast praeguses keeles weel torwik sõna alal. Torwi = toru, puhumisesarw, pasun. Torwestawäraw tähendaks niisugust wärawat, mis nagu pasun häält teeb, seega waljusti kiuksub ja karjub. Ehk leidus sel kohal muiste niisugune wäraw, mille järele wärawat ja hiljem kohtagi Torwestawärawaks hakati kutsuma. Aeg muutis Torwestawärawa wiimaks Ristwereks. a asemel o kirjutamist oletades esines Tarwestawere, mida Läti Hindreku Tarwanpääga ometi wõimata kokkukõlasse seadida. Aga Torwestawere „were“ langeb tõenäolikumalt wist ometi muude „werede“ kilda.

Othenpan, 50 = Otepää, kuid selle nimeline koht nagu Läti Hindreku Tarwanpää Wirumaal tundmata. Otepää tuletab küll karu meelde, aga et Tarwanpää Taarat ja Torwestawere Thori meelde tuletaksid, nagu Knüpffer oletab, ei tohi tõeks tunnistada, wähemalt mitte ses mõttes, et neil nimedel Taaraga ja Thoriga ühendust oleks. Tarwanpää ja Otenpää tuletawad loomi tarwast ja otti meelde. Endine 50 adra suurune Otepää on wist hiljemini mitmesse jakku jaetud. 1586. a. Landrolle tunneb Wohnjas weel Ottenpa küla. Praegu Wohnja ligidal Ohepalu küla olemas.

Waeghaettae, 5 = Waiatu küla Wohnjas, praeguse Kõrweküla ligidal. Küla ammu kaotatud, maad mõisa külge liidetud.

Öuhut, 20 = Õhu küla wanasti Kadrina kiriku ligidal. Nüüd maad Undla mõisa käes, küla asemel Undla rehi.

Hoeppaethae, 12 = Hõbeda.

Hullia, 50 = Hullja. Nimi niisuguseks jäänud, nagu Liberi ajal olnud. Saksa nimi Huljel annab põhjust arwata, et kohta wanasti ka Hulljala nimetatud, alguses muidugi ainult Hulliala. Hullia = pajuwits, wits. Hullja = witsamaa.

Jagenael, 20 = Koht tundmata. Liberi Jagenael tuletab Jogenala meelde. Ehk o asemele a kirjutatud. Jogenala jälle paneb Jõepere peale mõtlema. Waremalt kutsuti Jõepere Jõempereks.

Wannae, 12 = Vanaküla Kadrina piiril Kuusalu kihelkunnas.

Vitcae, 10 = Witka talukoht Kõnnus. Witka = aeglane.

Jarvios, 32 = Järwa talukohad Wohnjas, metsa sees.

Karungca, 5 = Karunga küla Lassilas. Nimi igatahes kahest sõnast koos. Esimene Karu, teisest sõnast ainult ka järele jäänud. Missugune see teine sõna olnud, wõimata määrata.

Köndos, 40 = Kõnnu, wanemas keeles Kondu, Konno. Nimi tähendab kohta, asupaika, talu.

Kyllaeuaerae, 5 = Kihlewere. Liber h asemele l kirjutanud.

Kallax, 8 = Kallukse küla Wohnjas. Snellman nimetab eksikombel kohta Kaluseks. Igatahes tuleb nime tüweks „kallast“ pidada. Kallukse ja Aheliku olid sel ajal Ojamaa kloostri Rumeni päralt.

Athelic, 10 = Ahila küla Wohnjas. Näib, nagu oleks Liberi kirjutuse ajal koht Aheliku nime kannud. 1586 nimetatakse kohta Adele.

Svandaus, 10 = Wandu küla Neerutis. Liberi kirjutaja on nime ilmaaegu daanistanud. Nime juur wist Wanatoa.

Kicko, 8 = Kiku küla Wandu küla ligidal. Kikk, kiku = king, ka leiwatükk. J. Jõgewer oletab nime tuletamist sõnast kikka = järsk.

Salda, 8 = Salla küla Udriku mõisa ligidal. Nimi alguses ehk Saleda, sellest Salda, wiimaks Salla.

Utric, 12 = Udriku. Nimi tähendab wist udrast=saarmast.

Nakalae, 7 = Nagala küla Udrikus. Naga = tapiauk paadi põhjas; aga astjalgi on naga. Juur waewalt nõgu, nagu J. Jõgewer oletab.

Tokolep, 7 = Tokolõpu küla Udrikus. Togu = loll, aga ka konks ankru küljes.

Mekius, 20 = Mäeküla Udrikus. von Meck sugu on enesele kohast nime saanud.

Artinas ehk Arcinas, 10 = Arkna Rakwere kihelkunnas.

Undyl, 9 = Undla. Wist warem Undila.

Wataekya, 20 = Watku. Liberi kirjutaja nimest l wälja jätnud ja Wataküla asemel Wataekya kirjutanud. Saksa keeles kannab koht praegu weel Watküll nime. Wada tähendab lori, lobisemist, aga ka kokkupandud nootasid ja wiimaks weel hagudest tehtud teed.

Paiunalus, 20 = Pajualuse karjamõis Udrikus. 1586 nimetatakse kohta Payonal.

Eghaentakae, 24 = Jõetaguse. Liberi kirjutuse ajal kandis koht weel, nagu näha, Jogentaga nime. Umbes poolesaja aasta eest küla kaotatud, maad Neeruti mõisale wõetud, asemel karjamõis.

Coskius, 5 = Koski, Kose. Koht praegu tundmata. Ei ole mingisugust põhjust kohta Knüpfferiga Kaustiniidu kõrtsiks pidada.

Walghamus, 2 = Walgma küla Neerutis. Neeruti nime omanikult Nieroth omandanud. Walgma = wenede maale tõmbamise koht.

Waettaeuaer, 8 = Wõduwere küla, wersta kolm Kadrinast lõuna pool.

Corpius, 20 = Kõrweküla Wohnjas. Knüpffer loeb Torpius ja arwab kohta Tirbiku külaks Huljas.

Lopae, 8 = Loobu. Juba wanast ajast on Loobu Kadrina ja Halljala wahel jaetud. Mõis Halljalas, talud Kadrinas. Loobu tuletab sõna loobuma meelde.

Apur, 6 = Aburi küla Porkunis W.-Maarja kihelkunnas; kaugel ometi muist kohtadest. Knüpffer arwab Apuri Arbawereks. Abur = aitaja.

Somaecos, Soomukse küla Tõdwa Kõnnus. Knüpffer nimetab küla Somokes wõi Somikus Arbaweres.

Jarwaen, 10 = Tundmata. Nimi igatahes Järwe. Knüpffer tahaks Jõepereks pidada, kus palju järwi leidub. Aga Jõepere et lähe Järwa ehk Järwe nimega kudagi kokku. Wohnjas on Ojajärw, aga see nimi kuulub teisiti.

Lanthi, 7 = Lante küla Huljas, wanal ajal Undla järele. Rakwere kihelkunnas Landi moonameeste ja saunikute küla Karitsal. Lanti = lant, aga ka raha; parem seletust lanto sõnast otsida: lanto = org, madalik.