Mine sisu juurde

Daani hindamise raamat/Waskjala

Allikas: Vikitekstid
Daani hindamise raamat = Liber census Daniae
Matthias Johann Eisen

IV. Ocrielae kylaegund.

Schlüter oletab (Sitzungsberichte 1907, lk. 17) üsna õieti, et Liber tähed ära wahetanud, et Ocrielae asemel Orcielae lugeda. Minu arwates seega Ocrielae kylagund = Orgküla, Oruküla kylagund.


7. Parochia Waskael = Waskjala kihelkund.

Waskjala kihelkund = praegune Jüri kihelkund.

Pugiotae = Pujatu Aruküla wallas. 1567 nimetatakse Puyat, 1694 Pujalta. Paucker nimetab kohta Puixto. Kahtlusega tsiteerib Snellman Pauckeri „Puixtot“.

Kangelae = Kangla küla Aruküla wallas.

Jarvius, 10 = Järsi küla Aruküla wallas. Wanus kirjus Jerfaesall, hiljem Järsell. Seega nimi alguses wist Järwesalu. Jarvius wõib aga ka Järwe küla Ülemiste järwe kaldal Mõigus olla.

Waskael, 27 = Waskjala küla Raewallas. Liberi järele wõiks selleaegist nime Waskülaks arwata. Wanus kirjus kannab koht nime Waschiell. Wanasti koha nimi rahwasuus Waskala, sest aja jooksul Waskjala.

Uillölemp, 5 = Tundmata. Minu arwates wõiks nime Ülempi = Ülem (Ülemiste) lugeda. Paucker arwab kohta Ülelepaks Jägalas.

Paiumpe, 9 = Pajunpää = Pajupää küla Mõigu wallas. Pajupää nime juures seletab Liber, kui palju maad kuninga päralt olnud. Külad Padrikuni seisid kõik kuninga otsekohese walitsuse all.

Limbus, 4 = Limmu küla Raewallas.

Karowelae, 4 = Karla küla Raewallas. Arwatakse, et nimi alguses Karuwelli = Karunahka tähendab. Minu mõtte järele ei ole nimel karuga midagi tegemist, waid nimi tähendab kiwist, konaralist wälja.

Lemethel, 15 = Lehmja küla Kurna wallas. Näib, nagu oleks nimi alguses lehmade ala kuulunud. 1602 kirjutatakse Lemial ja Lemküll.

Wartae, 15 = Wareti küla Aruküla wallas. Nimi Liberi ajal wist Warede, millest kirjutaja Wartae = Warde tegi.

Someres, 5 = Sõmeru küla Nabalas.

Seculis, 7 = Sõgula; küün Nabala mõisa wäljal. Rahwa teadmise järele leidus seal wanasti küla.

Kurkeuerae, 2 = Kurewere küla Nabalas.

Lateis, 4 = Wist h sõnast wälja jäänud. Tuleks Lahteis, Lehteis lugeda = Lehtse küla. Esiotsa nimi Lehtise.

Napal, 24 = Nabala.

Pakikanal, 5 = Patiki küla Kautjala wallas, Nabalas Paikna, Paekna küla. Nimi tähendab küll wiimast kohta. Nagu näha, on aja jooksul nime palju lühendatud.

Ratho, 6 = Rahdu küla Nabalas.

Pattas, 6 = Padase; wõimalik ka Pakase lugeda. Kurnal wanasti Pakase talu olnud.

Waiolae, 5 = Waela küla Kurnas. Kandis warem wist Waiala nime.

Sauthael, 5 = Kautjala, Saksa keeli Cauthel. Nagu näha, on Liber K asemele S kirjutanud. Nimi alguses Kaud-ala.

Moises, 16 = Mõisaküla Kurnal.

Möikae, 5 = Mõigu. Wanast saadik Toomkiriku päralt. Wist sõnast mõigas.

Jacomeckae, 10 = Jagumäe küla Lehmjas. Wanus kirjus Jackomecke, Jackomeggi. Wanast saadik Toomkiriku päralt.

Assuncauae, 4 = Assaku küla Raewallas; leidub ka Assaku kõrts. Johannese hospitali kirjus 1399 ja 1419 Assenkau.

Queronoia loewad ühed, Querononiae teised, 10 = Queronoia. Schlüteri järele Koeranoja, Koeraoja. Koeroja wõiks Koerut tähendada, kui koht Järwas leiduks. Nimi wõiks aga ka Keeruoja olla. Paucker ja Schlüter loewad nimest Kurna wälja. J._Jõgewer arwab sõna tüweks kurut.

Hovonurmae, 5 = Hobonurme ehk Hõbenurme koha nimi praegusele Raemõisa alusele.

Waetho, 13 = Waida.

Lakethae, 23 = Lageda = Lagedi. 1435 kirjutatakse Lakede (Bunge I, 8, 899).

Usikylae, 16 = Uusküla. Lageda mõisa Kaama wäljal leidunud rahwa teadmise järele wanasti Uusküla. Maardus leidub Uusküla. 1429 kirjutatakse Usikylä (Bunge I, 8, 43).

Patrikae, 5 = Patiki küla Kautjalas. Liberi järele oletada, et koht wanasti Padriku nime kandis.

Saga, 12 = Saha. Liber lisab juurde: Siin oli kirik ja on siiamaale. Wana jutu järele olnud laewamehed merehädas. Näinud Saha kohal suure tamme. Tõotanud ära pääsedes sinna kiriku ehitada. Pääsnudki ja ehitanud (Teised Eesti kohalikud muistejutud, 76, Pabst, Meinhard, lk  64 ja Pauckeri Estlands Geistlichkeit, lk. 120).

Kaersae, 2 = Kaersu (Kaersoo) küla Halljawa wallas; Kärsa talu Lagedil. Rootsi ajal nimetatakse Saha wallas küla „Kursel“.