Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu/Ajad ja ajajärgud

Allikas: Vikitekstid
Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, lk4.jpg



I. Ennemuistne aeg.

Algusest sakslaste tulekuni.



1. Ajad ja ajajärgud.

Eesti, Liiwi ja Kuramaa ajalugu jaetakse nelja aega. Esimene aeg, ehk nagu igapäewases elus nimetatakse, ennemuistne aeg algab kõige wanemate teadetega rahwa elust ja tegudest ja lõpeb sakslaste tulekuga. Teine ehk wana aeg ulatab sakslaste tulekust kuni 1562, mil orduwalitsus otsa sai ja maad wõõraste kuningate walitsuse alla sattusiwad. Sel ajal oli Eesti, Liiwi ja Kuramaa omawoliline riik, mis ometi Rooma-Saksa keisri ja paawsti omaks pääwalitsejaks tunnistas. Orduwalitsuse lõpuga sai selle riigi isewalitsus otsa. (1562).

Kolmas ehk keskmine aeg ulatab 1562 kuni 1710 (ja 1795).

Sel ajal oliwad need maad mitmesuguste walitsejate ja walitsuse all ja nimelt:

a) Liiwimaa: 1) Poola walitsuse all 1562 kuni 1625.
                   2) Rootsi walitsuse all 1625 kuni 1710.
b) Eestimaa: Rootsi walitsuse all 1561 kuni 1710.
d) Kuramaa: Poola warjuwalitsuse all 1562 kuni 1795.

Neljas ehk uus aeg 1710 kuni täna päewani. Eesti, Liiwi ja Kuramaa, mis 1562 ühest ära lahutati, ühendati kaheksateistkümnema aastasaja algusel uuesti Wene trooni alla ; Eesti ja Liiwimaa saiwad 1710 põhjasõja ajal Wene walitsuse alla ; Kuramaa heitis ise wabatahtlikult 1795 keiserinna Katarina II. alla.

Wana aega jaetakse ülepää nelja alamasse jakku. Esimene ajajärk ulatab saksaste Liiwimaale tulekust 1159 kuni mõõgawendade ordo ühenemiseni Saksa ordoga 1237. Teine ajajärk mõõgawendade ordo ühinemisest 1237 kuni Eestimaa müümiseni 1347. Kolmas ajajärk Eestimaa müümisest 1347 kuni Plettenbergi walitsuseni 1494. Neljas ajajärk Plettenbergi walitsuse hakatusest 1494 kuni orduwalitsuse lõpetuseni Eesti, Liiwi ja Kuramaal 1562.