9. Liiwi ja Kuramaa saawad 1562 Poola ülema walitsuse alla.
Kõik kolm Eesti, Liiwi ja Kuramaa enestele himustajat, Wene, Poola ja Daanimaa oliwad rootslaste waheletulemise ja Eestimaa allaheitmise üle hirmus wiha täis, aga ei julenud ometi mitte waenlikult rootslaste wastu wälja minna. Wenemaa tegi Eerikuga kahe aasta pääle rahu. Poolamaa, kes sõda Wenemaaga ette ära nägi, katsus Rootsimaaga Wenemaa wastu lepingut teha. Poola kuningas Sigismund II. August kartis, et naabririigid wõiksiwad wahele tulles Liiwimaa enestele saada. Ta nõudis nüüd, et terwe Liiwimaa Poola ülema walitsuse alla heidaks, kui rahwas edespidi Poola poolt weel mingisugust abi nõuab. Kettler, pääpiiskopp ega Liiwimaa seisused ei wõinud enam midagi selle wastu, sest maa oli juba Poola sõjawäe läbi, kes pandiks antud lossides aset wõtnud, Poola kuninga Sigismundi wõimuse all. Üksi Riialinn, kes oma kindlate müüride ja rahwa wabaduse armastuse pääle lootis, tegi takistust. Septembri kuus 1561 tuli würst Radziwil kui Sigismundi wolinik Riiga, et Liiwimaa seisustele täielikku Poolamaa alla heitmist ette panna. Kettler ja pääpiiskopp oliwad juba ennemalt ses nõus, ja sellepärast ei olnud neil nüüd enam midagi selle wastu. Kettler pidi waimuliku seisuse maha jätma ja Kuramaa Poola kuninga käest lainuks saama; kõik muud maad taheti Poola riigiga ühendada. Radziwil, Kettler ja Wilhelm sõitsiwad selle pääle Riiga sisse. Riia nõumehed oliwad weel kahe wahel, wõtsiwad ometi Radziwili kirja wastu, mille sees ewangeliumi usku jääda ja endisid õigusi lubati pidada, ja walisiwad siis saadikud, kes ordo ja Liiwi ja Kuramaa saadikutega ühes Wilna selle poolest selgemat otsust pidiwad tegema minema. Oktobri kuus 1561 tuli Sigismund August oma abikaasaga isi Wilna siin uute alamate käest truuduse wannet wasta wõtma. Sigismund wandus omalt poolt Wilnas, et ta Liiwimaale endised õigused jätab ja ewangeliumi usus rahwast wana wiisi elada laseb. Ta kinnitas ülepää need tõotused, mis Radziwil oma kirjas Liiwimaale lubas ja laskis siis Kettleri, pääpiiskopi ja maaseisused enesele truudust wanduda. Würst Radziwili nimetas Sigismund oma asemikuks ja wolinikuks, kes Liiwimaa asju pidi toimetama. Märtsi kuus 1562 tuli Radziwil jälle Riiga. Siin laskis nüüd Kettler wiimasena ordomeistrina Riia rahwa temale wannutud wandest lahti, andis ordomeistri ameti käest ära ja wõttis selle pääle Kuramaa Poola kuningalt lainuks wastu. Kui Radziwil Riias rüütlid ja wasalli ja linnade bürgermeistrid, ilma Riiata, truudust wanduda oli lasknud, andis Kettler ordo risti, ordo õigused, lossi ja linna wõtmed kuningliku woliniku kätte, kus juures ümberseisjatel haleduse pärast pisarad silmas oliwad. Riialinn, kes wana waba elu weel kinni katsus hoida, wandus alles 1582 Poola kuninga Stefan Bathory alla. Seda aega 1562–82 nimetatakse Riia linna wabaduse ajaks. – Aastal 1563 suri 21. ja wiimane Riia pääpiiskopp Wilhelm (Brandenburgi markgrahw) ja maeti Riia doomkirikusse maha. Kuningas Sigismund kaotas Riia pääpiiskopi walitsuse 1566 täiesti ära.
Nõnda oli endine ühendatud Eesti, Liiwi ja Kuramaa kuude jakku jaetud:
1) Tsaar Joann (Iwàn) IV. sai endised Tartu piiskopi maad ja Narwalinna ümberkaudiste maadega enesele;
2) Holsteini hertsog Magnus Kuramaa ja Saaremaa piiskopi maad Läänemaaga;
3) Rootsi kuningas Erik XIV. terwe Eestimaa ilma Läänemaata;
4) Poola kuningas Sigismund II. August Liiwimaa;
5) Kettler Kuramaa hertsogi riigi ja Semgallimaa (Poola ülema walitsuse all);
6) Riia jäi kuni 1582 weel wabaks linnaks.