Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Riigivanem

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Eesti Entsüklopeedia
Riigivanem
Vaata ka artiklit „Riigivanem” Vikipeedias.

Riigivanem, Eesti riigipea, kes teostab riigi kõrgemat valitsemisvõimu rahva esindajana. R. on riigi halduse ülemjuht, keskhalduse üldprogrammi ja tegevussuuna määraja. R. juhib tugi sise- ja vauspolitikat, hoolitseb riigi välise puutumatuse, sisemise julgeoleku ja seaduste täitmise eest. Ta valitakse rahva poolt üldise, ühetaolise, otsese ja salajase hääletamise kaudu 5 a-ks; valitav on iga hääleõiguslik, vähemalt 40-aastane kodanik, kes on kandidaadiks üles seatud vähemalt 10000 hääleõigusliku kodaniku poolt. R-a pädevuse üldaluseid ja piire määravad 1933. a. muudetud põhiseaduse vastavad normid. R. ei kanna poliitilist vastutust ei Riigikogu ega rahva ees; ta on ametist tagandatamatu enne tema volitusteaja lõppu. R-le teostada kuuluvate funktsioonide ja temale omistatud võimutäiuse tõttu on tal riigi kõrgemate organite seas keskne tähtsus. Seadusandluse teostamisel omab r. veto-õigust Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste suhtes ja kuulutab välja Riigikogu poolt ja rahvahääletamisel vastuvõetud seadusi. Riikliku vajaduse korral üllitab r. seaduse-eelnõud dekreedina, millel on seadusjõud ja mis on kehtivad nende muutmiseni r-a või Riigikogu poolt. Dekreet ei või ainult muuta rahvahääletamise, rahvaalgatamise, Riigikogu valimise ja r-a valimise seadust. R-l on õigus Riigikogu koju saata enne selle legislatuuriperioodi lõppu ja välja kuulutada Riigikogu uued valimised; ta võib lõpetada Riigikogu korralise istungjärgu; ta määrab kindlaks Riigikogu erakorralise istungjärgu kestuse. Täidesaatva võimu teostamise alal kuulub r-a pädevusse Vabariigi Valitsuse või selle üksikliikme ametisse kutsumine ja ametist vabastamine. Viimane toimub kas r-a enda algatusel, peaministri esitusel või Riigikogu umbusalduse avalduse põhjal. Peale selle esindab r. Eesti riiki, määrab Eesti riigiesindajaid välisriikidesse, nimetab ametisse ja vabastab sellest riigi kõrgemaid ametnikke, sõlmib E. V-i nimel lepinguid välisriikidega, kuulutab kaitseseisukorda välja kogu riigis või selle üksikuis osades, esitab seaduse-eelnõusid Riigikogule vastuvõtmiseks, annab välja seaduspäraseid määrusi ja annab armu kohtulikult karis tanule. R. on kaitsevägede kõrgeim juht; ühtlasi on tal õigus välja anda eriseadustes ettenähtud alustel ja korras kaitsevägedesse puutuvaid seadlusi ja määrusi. R-a otsused peavad olema alla kirjutatud peale r-a ka peaministri või asjaomase ministri poolt, välja arvatud need otsused, millega ta kutsub ametisse või vabastab ametist Vabariigi Valitsuse või selle üksikliikme, määrab Riigikogu valimised enne selle volitusteaja lõppu, lõpetab Riigikogu korralise istungjärgu, määrab kindlaks Riigikogu erakorralise istungjärgu kestuse või kinnitab ametisse kohtunikke. R-a otsused teostab Vabariigi Valitsus. Kui r. mõningate takistuste tõttu ei saa temale kuuluvaid ülesandeid täita või kui r-a amet on vaba, siis täidab tema ülesandeid peaminister r-a asendajana. Tunduvalt väiksem oli r-a osatähtsus riigiorganina 1920. a. põhiseaduse alusel. -> Eesti, riiklik korraldus.

A. Mg.