Eesti kirjanduse ajalugu (Hermann)/Eesti laul ja mäng ning muu wõidus
Eesti laul ja mäng ja muu wõidus.
Et laul ja mäng ikka käsi käes kirjandusega käib, siis heidame siin lühedalt pilku nende inimeste pääle, kes seda kasulist wõidust (kunsti) on eestlaste hulgas edendanud.
Esimesed laulud Eesti keeles eneses loi Emil Hörschelmann, endine Põltsamaa õpetaja, 1838—1852 wahel, tema üheaegline kaastegelane oli J. W. Jannsen, kellelt ka mõned laulud järele jäiwad. Siis tuli A. Kunileid ehk Säbelmann, kes ka esimese Eesti suure pidu laulu 1869 juhatas. Õpetajad M. Körberr, G. F. Rinne ja A. H. Willigerode, siis Fr. Brandt, P. Abel, C. R. Jakobson, J. Nebokat, F. Kuhlbars ja J. Jung andsiwad 1870. aasta ümber mõned laulud kogudes wälja, nagu see nende meeste tööde jutustamisel juba meelde tuletatud, Dr. K. A. Hermann ilmutas hulga laulu- ja mängukirjandust, mis enne tema tööde seas nimetatud ja juhatas suurtel pidudel 1879, 1891, 1894 ja 1896, nagu ka 1883—1890 suurtel „Wanemuise“ rahwapidudel suurt laulukoori. F. Hollmann andis endise Tartu ülikooli muusika-direktor F. Brenneriga 4 laulukogu wälja „Lauluwara“ ja „Kuus laulu“ 1877—1884. A. Grenzstein ilmutas „Koolilaulmise raamatu“ ja paar muud kogu. J. Kappel awaldas mitmed wäiksed laulukogud, nagu „Järwamaa Ööpik“ 1881, „12 laulu segakoorile“ ja „10 laulu meestekoorile,“ „Kroonimise laul,“ „Keisri laul“ ja juhatas suurt koori laulupidudel 1880, 1894 ja 1896. Miina Hermann loi hulga laulusid, mis „Laulu ja mängu lehes“ trükitud ja ilmutas „Segakoori laulud“ 1889, „Pühade laulud“ 1894 ja oratoriumi „Kalew ja Linda“ 1895 ning juhatas esimest Läänemaa laulupidu Haapsalus ning andis palju konzertisid orelil ja oma kooriga. A. Läte andis wälja „Kuus laulu tenori ja baritoni solole“ 1883 ja „Seitse laulu sk. ja mk.“ 1890. K. Türnpu loi mitmed laulud „Laulu ja mängu lehele“ ja awaldas weel „Jõulu laulu segakoorile“ ja „Kuuenda Eesti üleüldise laulupidu sega- ja meeste-koorid“ 1896 ja Eesti Postimehe muusika lisa 1896, juhatas laulupidudel 1894 ja 1896 laulu. A. Linde andis wälja „Lõbus lõuke meeste häältele“ 1888, J. Leppik „Laulu lilled“ 1889. Pääle nende on weel mõned laulu-kogud, millel nõrk muusik. J. M. Sommer awaldas „Uued meestekoorid“ 1889 ja „Naljakad laulud“.
Esimesed Eesti mängukoorid oliwad Tartus 1800, Wäägweres 1840 ja Tormas 1845. Wäägiweres oli koolmeister Wirkhaus juhatajaks, kelle poeg Dawid Eesti mängukoorisid suuresti tõstis ja kõigil suurtel Eesti laulupidudel mängu juhatas. Pärast on eestlaste seas õige rohkesti mäugukoorisid asunud. Mängunootisid on wälja andnud A. H. Willigerode, „Konzerdi mängud“ 1888. Wiiulile andsiwad mängupalasid wälja K. A. Hermann „Laulu ja mängu lehes“ siis J. Matto 1888, H. Schmalz 1893.
Eesti muust wõidusest on nimetada, et Wiljandist J. Köler maalimise professoriks tõusis ja 1850—1890 ümber suur nägude maalija oli. — A. Weizenberg, Kanepist pärit, sai kuulsaks kujuraiujaks, oli Münchenis ja Roomas, kus ta palju kujusid walmistas ja kust 1890 Peterburi tuli. — A. Adamson on suur ja osaw Eesti kujunikerdaja, kes Parisis, Berlinis ja Peterburis oma puust nikerdatud tööde läbi on suurt imestust äratanud. — F. Hoffmann on kõige suurem ja osawam Eesti elust wõetud waawade (maalide) tegija, kes oma pinsliga Eesti rahwast on laialt tutwaks teinud ja Peterburi „Wõiduste akademia“ poolest kroonitud. — T. Grenzstein on niisamati tubli waawade ja kujede looja, kes kaua aastaid wäljamaal elas. — Osawad nägude ja kujede joonistajad on Torm ja F. Goldmann.