Eesti kirjanduse ajalugu (Hermann)/Waimulikud raamatud uuemal ajal

Allikas: Vikitekstid
Eesti kirjanduse ajalugu
Karl August Hermann
„Wanna juttomees“ kolm jagu 1862 kuni 1867 ja ilmalikud „Naljatilgad ehk loe ja naera“ 1868.

H. Hoffmann awaldas „Piibli salmid katekismuse õp. seletuseks“ 1866, „Missioni lugemised“ 1890, „Mina ja minu pere tahame Jehowat teenida. Igapäewane kodune jumalateenistuse raamat“ 1896.

A. F. Raudkepp, enne Amblas, pärast Krimmis kooliõpetajaks, kirjutas „Wanna seaduse Israeli Jummala tenistus“ 1869 ja „Inglid ehk Jumala lapsed“ 1870. Pääle selle kirjutas Raudkepp „Eesti Kirjameeste seltsi“ aastaraamatusse“ 1873 jne. Kirjutas ka Eesti ajalehtedele. Andis raamatud „Tarkuse ja wooruse pildid ajaluost“ 1881 ja „Weikene kirikulugu“ 1883 wälja.

E. Wegener, endine Äksi kirikuõpetaja, kirjutas „Üht asja on tarwis. Uus jutluse raamat“ trükiti esimest kord juba 1876 ja siis kuni 1886 mitu korda.

G. Rosenberg kirjutas „Jumala riigi wäljalaotamise lugu“ 1870?

A. Kurrikoff, endine Türi kirikuõpetaja, kirjutas „Koduraamat. Igapäewased püha kirja tunnistused“ 1881, „Ristiinimese wabadusest.“ „Kohtlane wiis Jumalat paluda. Dr. M. Luteruse järele“ 1883, „Matteuse ewangelium. Eesti rahwale ära seletatud“ 1884. — Siia tuleb lisada, et Kurrikoff ka ilmaliku luuletajana wäga osaw on. Ta andis juba 1876 „Härmann ja Doora“ Goethe järel wälja ja on 1874 „Eesti Postimehes“ balladisid awaldanud.

W. Schultz, endine Eestimaa gindralsuperdent, kirjutas „Issand on mo walgus. Uus Epistli jutluse ramat“ 1877, „Mitmesugused annid, aga seesama waim. Uus Ewangeliumi jutluse raamat“ 1894 wiies trükk.

N. v. Nolcken, Pöide kirikuõpetaja Saaremaal, on kirjutanud „Õndsa Lutteruse igapäine usuõpetus ja kinnitus“ kaks jagu 1878.

Fr. Hollmann, endine rüütelkunna wallakoolmeistrite seminari direktor ja pärast Liiwimaa gindralsuperdent, kirjutas „Lutheruse weikene Katekismus wallakoolis“ alama astme lastele 1884 ja „Lutheruse weikene Katekismus“ 3 jagu koolmeistritele juhatuseks. Pääle selle andis tema 1877—1884 ka „Lauluwara“ noodiraamatu 3 jagu wälja, milles kaunid waimulikud ja ilmalikud laulud. Koolmeistritele on kirjutatud „Kõned laste kaswatamisest ja õpetamisest“ 4 annet 1890 jne.

J. Eglon, kurtkeeletute kooliõpetaja Wändras, andis trükki „Piibli lugudes jutustatud hinge õnnistuse sündus“ 1881. Pääle selle ilmus temalt „Wiinakoda ja waenuoda“ 1891.

J. Buck andis trükki „Mina olen see! Ehk Jeesuse heal maailma mere peal“ 1882 ja „Tulge minu juurde“ 1885.

K. Aanier kirjutas kaks palweraamatut „Ristirahwa palwekoda“ I. jagu 1882 ja II. jagu 1891. Suured paksud raamatud.

C. Allas kirjutas ning andis trükki „Patu-ema ehk joobnukstegew jook“ 1883.

Paul Eberhard kirjutas seletuse „Pauluse raamat Rooma rahwale“ 1888.

J. Nymann andis trükki „Ürikene ja wäga kallis armuaeg“ 1886, „Jehoowa on mu walgus“ 1888, „Kiwikruusid ääre tasa“ 1888, „Laste ristimise lugu“ 1890.

J. Dunkel kirjutas „Usklikkude sõbra-tuba“, „Usklikkude sõber“ 1884, „Lamp ja walgus“ aastaraamat 1889, „Laulud Kolgata risti all“ 1893, „Igapäewased südamekinnitused“.

Eduard Magnus Jakobson, kuulsa kirjamehe C. R. Jakobsoni wend, on agar ja hoolikas kirjamees waimulikul põllul olnud. Tema raamatus on aga ka ilmalikka juttusid ja muinasjuttusidgi ning õpetust. Tema kirjadest nimetame siin „Apostli Pauluse ümberpöörmine. Spurgeoni jutlus“ 1888, „Eesti rahwa tuikene“ 1889, „Teadaandmised missioni põllu pealt“ 1889, „Sioni sõnumitooja leht“ täitsa 8 jagu täis iga sugu waimulikku ja ilmalikku lugemist, „Rõõmsad ewangeliumi laulud“ 1896. — Keel tema kirjades on ladus, kuid grammatika poolest puuduline Torma murre, mis omadusesõna pea sugugi ei muuda ning lõppudest wäljagi ei tee.

G. Allo pani kirja „Kiri Sardese kogudusele“ 1888, „Sina pead pühapäewa pühitsema“, „Ärge jooge täis wiina“ 1892, „Kas tead, kus sa seisad“ 2 jagu, 1893, „Sõber! Kas sa tead, mis sa teed?“ 1895, „Wõeras wägi, ehk üks tähelepanek kõige suitsetajatele“ 1895, „Armastuse ühendaja“ 1894, „Kahte sugu lapsed“ 1897.

J. Aunwerdt kirjutas raamatu „Igapäewane waimulik reisikepp“ 1889.

J. Markus pani Eesti keelde ümber „Kirjad põrgust“ 1889 ja „Kirjad taewast“ 1890.

E. Bruhns kirjutas „Silva, Wana Testamenti jutlused“ 1890.

J. Kasemets kirjutas maailmakuulsa Toomas Kempis’e raamatu „Kristuse järelkäimisest“ Eesti keelde ümber ning andis trükki 1890.

K. Hasselblatt kirjutas „Wäikesed asjad, mis risti-inimesele tarwis on teada ja pidada“ 1893.

M. v. Glehn awaldas „Jääge minu sisse“ 1893, „Õpetus palwe elust“ 1894, „Kuidas püha kirja peame lugema“ 1896.

P. Lampson, kirjutas „Hommiku ja õhtu roa ohwer“ I  jagu 1893 ja II. jagu 1897.

M. Tamwerk kirjutas „Taabori Mäelt Kolgatale“ kaks jagu 1895 ja 1896.