Emmajöe Öpik/Ma ollen mo armokest näinud
Ma ollen mo armokest näinud.
Ma ollen mo armokest näinud,
mo kenna armo ma, —
Oh lomus, kuis hüad ja laulad,
Kuis hiilgad ja öitsed sa!
Miks, taewas, ni selgelt sa sinnad?
Kust, päike, sa illo töid?
Mo Tio silmist kumbgi
Wist omma läiget jöid!
Miks körre peal ni lahkelt
Õis, püad naerataa'?
Oh, ammo ni öitsew polle,
Kui temma näggo, sa!
Ja heal tal paljo armsam,
Kui löo, sul pilwedes,
Kui tassakest' mull' ütleb:
„Ma pean sind süddames.“
Mind terretab keik rahwas,
Ni lahkelt nikkutab,
Kui tahhaksid keik öölda:
„Sinno ön meid römustab.“
Mo südda öiskab ja laulab
Kui lind seal oksa peal
Ja sedda teeb mo pöues
Keik armo ja önne heal!