Emmajöe Öpik/Weel hiilgwad körges

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Emmajöe Öpik
Lydia Koidula

Weel hiilgwad körges —

Weel hiilgwad körges taewa külges
Kuldtähhed waikselt, tihhedalt, —
Ei armokest ma ennam leia,
Kes minnul läikis helledalt.

   Weel kostab öpik wössandikust
Mul körwo halle laulohealt; –
Ei temma healt ma ennam kule
Mull' wastokostwad waino pealt!

   Kül ülle ma, kül ülle merre
Mind kandis jalg ja laewoke,
Kül paljo näggin — unnustasin:
Ei sind, mo ainus, ialge!

   Miks uskusin so selget silma?
Ta walletab, ta pettab ka!
Miks muutja süddame peal' lootsin?
Ei truust ial warjand ta!

   Nüüd pöra, jalg, sa tulnud teele:
Mailm sul olgo koddopaik.
Silm, kuiwaks sa! Jä' Jummalaga
Mo orrokenne armas, waik'!