Juhan Liivi kogutud teosed VII/Midagi ei lähe kaotsi
Ilme
MIDAGI EI LÄHE KAOTSI.
Nurjaläinud tundelauludest saavad hääd tundejutud, luulejutud; nurjaläinud armastusest hääd laulud.
Midagi ei lähe kaotsi.
Vaja ainult halb luuletaja olla, et hää jutukirjanikuna — sinna ta ju veab — ärgata. Vaja ainult kord õnnetult armastada, et kõige ülemasse tõusta, suureks laulikuks saada. Jõudude värskenemine igal pool.
Ja kes seda kumbagi ei või, ei luuletada ega juttu kirjutada, küll aga — südant kaotada, — sellest kõneldakse: Ta, mees, kannatab…
Ja see on ka ometi tasu!…
Kaotsi ei lähe midagi.
Jah, aga kes luuletada ega luules läbi kukkuda, armastada ega armastuses läbi kukkuda ei või —
Ah, kes seda nüüd ei või?
Midagi ei lähe ju kaotsi…