Köki ja Kokka Ramat/Öppetused I

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Köki ja Kokka Ramat
Cajsa Warg, tõlkinud Johann Lithander

I.

Monned Pea-öppetussed, mis tarwis lähtwad tähhele panna.



1.

Peab keik walmistamatta roade järrele saggedaste wadetama, et naad ei lähhä hukka. Mis soolwee sees on, nago lihha, pekki, löhhi kalla, häringid, reimed, torsa kalla n. t. s. nende peäl peab ikka üks ümmargune pohhi kiwwiga tündri sees ollema, et naad mahha wajuwad, ja soolwessi ikka nende ülle käib. Kui agga sant punnane rasw soolwee peäle heidab, siis peab sedda takkudega peält ärrakassitama, ja tündri äred ümberringi hästi pühhitama, et keik mis sant on, ärratulleb.

2) Peawad pu-kanned ikka tündritte peäl ollema, et ühtegi raiska sisse ei lähhä.

3) Keik kuiwatud kallad, mis talwe polle ärrasödud, sago kewwade ühhe puhta linno tiwaga ärrapühhitud, et koi ja ussid neid ärra ei rikku, ja kui sojad ilmad sui tullewad, siis peab neid tündritte ehk pissikeste salwede sisse pantama, pu-pohjad agga kiwwidega peäl, et naad hästi kokko wajuwad. Rootskärid ei lähhä kül ni pea santiks.

4) Keik suitsetud road, nago sinkid, hanne pooled, Merworstid, ja suitsetud löhhi kalla hoitakse keigeparreminne wölwitud ehk teiste honede sees, kus pääw ei раistа peäle. Agga suitsetud löhhi kalla peab saggedaste ümber pöörtama, et ta wahhest peast, wahhest sawwast üllesripputakse, wahhest jääb ta lihha külje peäl, wahhest nahha külje peäl seisma. Sest kui ta ikka üht wisi seisab, siis se rasw lasseb ennast ka selle ühhe külje poole.

5) Kui linna rided, mis sees Mosi ehk wina plakkid on, wäljaantakse pesta, siis peab neid plakkid essite seest ärrawotma; sest muido need lähtwad roosteseks, ja neid sünnib parreminne riette seest ärrawotta, kui naad alles mustad on, kui pärrast, kui naad jo pestud on.

6) Keldri sees peab keik puhtaste ja kassinaste pestama, ning tähhele pantama, et wikk-tappid tündritte peäl ikka kinni pannakse, et öllut ärra ei hinga. Ölle wadid peawad sedda wisi sama harritud, kui prulimisse jures öppetakse. Sahwri kambride ja aitade sees peab ka keik asjo holega ja moistlikkult seätama, keik jahho ja tango tünrid ja püttid kanega kaetama, ja kirjotud Pabberi tükkidega märgitama, et warsi woib nähha, mis igga ühhe riista sees on.

7) Kui lihha ehk kallo wäljaantakse leotama, siis peab issi riisto se tarwis prugitama, ja hoolt kantama, et naad puhtaste petakse, ja et uut wet ikka öigel aial peäle wahhetakse.

8) Keik peab kökis wisi pärrast petama; keik Kastrullid, katlad ja muud riistad hästi tinnatud ollema, ja igga riist omma ennese kohtas seisma.

9) Wimaks on tähhele panna, et need kiwwi pajad, mis Rootsi maal tehhakse ja prugitakse, need keigeparremad on. Kui needsinnatsed pajad alles ued on, siis peab neid sedda wisi harrima: Märi neid seest ja wäljast woiga, panne siis ahjo, pärrast kui leiwad on tehtud, ja lasse neid seäl seista, kunni se woi paja sisse on tombanud, ja nago ärrakuiwanud; pärrast keeda wet nende sees ülles, ja siis woib neid keigesugguse roa tarwis prugitama. Ülleültse on tähhele panna, et neid puhtaste peab petama; kui agga wahhest juhtub, et üks roog pohja kinni pölleb, siis ei pea sedda mitte ärrakapitama, waid weega leotama, ja siis linna ridega ärrapühhitama. Needsinnatsed pajad on sest wägga head, et kui naad üks kord hakkawad keema, nendel siis wägga pissut tuld tarwis lähhäb, kui agga kaas ikka peäl on. Neid peab ka kange tulle lege eest hoidma, siis naad seiswad mitto aasta, kui naad agga ei sa katki tehtud. Need on ka sest paljo parremad, kui wask katlad, et naad ikka walget roga teggewad, ja rooste pärrast polle ka mitte karta. Kui agga se tinna wask katlatte seest ärrakullub, siis naad lähtwad roosteseks, ja se läbbi monne innimesse terwis on ärrarikkutud. Peälegi sawad monnesuggused road wahhest tehtud, mis ei sünni wask katlatte sees keeta agga kiwwi paja woib ikka prukida, olgo se missugguse roa tarwis sa ial tahhad.