Kasutaja arutelu:Pikne

Tere tulemast siinsesse vikisse! --WikedKentaur 16. jaanuar 2010, kell 10:31 (UTC)

Kas oskad samm-sammult selgitada djvu-faili loomist? Ave Maria 14. jaanuar 2012, kell 18:11 (EET)

Ma pole tegelikult ise kunagi ühtegi djvu-faili teinud ja pole täpsemalt tutvunud asjaga. WikedKentaur peaks teadma. Aga inglise keeles on sellest kirjutatud siin ja siin. Pikne 14. jaanuar 2012, kell 20:02 (EET)

Hiljutistest toimingutest

Muutsid artikli NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrus nr 390-138ss tehnilist poolt ja ühes sellega muutus ilme väga koledaks (vt [1]). --kanakukk (arutelu) 17. august 2012, kell 22:17 (EEST).

Mulle tundus, et läks ilusamaks, kui kogu sisu on ühtmoodi (vaikimisi) keskele joondatud. Ühtlasi saab selliselt külgmenüüs erinevaid paigutusi valida (lahendus, mille skannitud tekstidega varustatud lehekülgede jaoks hiljuti prantsuse vikist kopeerisime). Aga kui selle teksti ilme niiviisi siiski kole sai, siis taastan varasema väljanägemise (või taasta). Pikne 17. august 2012, kell 22:51 (EEST)

Ei taibanud sellist rakendust üldse otsidagi. Aitäh sellele osundamast! Samas pean tunnistama, et minul isiklikult tundub kõige vähem tülikas lugeda ehk kolmanda lugemisvaatega. "Variant 1" tundub liiga kitsas ja "Variant 2" jälle liiga lai. Vana font meeldis niisamuti paremini (kuigi varasemad redaktsioonid on vabalt saadaval, siis igaks juhuks panen PILDI, kuidas mina seda oma brauserist nägin). Võib-olla lisada küljendusse valikutesse ka neljas võimalus? --kanakukk (arutelu) 27. august 2012, kell 13:43 (EEST).

Taastasin vormistuse. Et ma seriifidega kirjast üle sõitsin, jäi märkamata, vabandust. Samas kahtlen, kas erineva fondi kasutamine on vajalik. Ei tea, esimese vaate laius ja selle artikli laius ei tundu nii erinevad, et viimane neljanda vaatesättena palju juurde annaks. Ja kuna tegu on fikseeritud laiusega vaadetega (erinevalt 2. ja 3. vaatest), siis lugeri- ja mobiilirakenduste peale mõeldes peaks vaade selliselt vist ikkagi kitsamapoolsem olema. Vaate kruttimise nupp võiks olla paremini leitav küll (või vähemasti peitmata). Pikne 27. august 2012, kell 15:01 (EEST)

Kas erinevad vaated, millest kunagi juttu oli, on nüüdseks ajalugu v olen mina pime? Ma ei leia seda vaate kruttimise nuppu. --kanakukk (arutelu) 3. juuli 2017, kell 02:07 (EEST).

Kui brauseris JavaScript keelatud pole, siis peaks olema vasakul sektsiooni "Tööriistad" kohal endiselt sektsioon "Vaate seaded", kus on link "Paigutus <number>". Pikne 3. juuli 2017, kell 10:43 (EEST)

Näib, et Kasutaja:Kanakukk/common.js sisu peitis selle lingi ära. --kanakukk (arutelu) 4. juuli 2017, kell 13:46 (EEST).

Võrukeelsed tekstid

Jaanuaris rääkisin Sulev Ivaga, et Võru Instituudist ka mingeid tekste saaks. Nüüd otsis ta ühe välja. Täpsemalt selle. Raamatu enda peaks küll alles sisse skännima, kui tahaks mingeid faile ka kõrvale saada. Selle paneme üles siia? Kruusamägi (arutelu) 18. aprill 2020, kell 21:00 (EEST)

Kui põhjendada seda nii, et tegu on eestikeelse murdetekstiga, siis on selle siia panemine minu meelest mõeldav. Aga ma ei tea, kas Võru Instituudi inimesed ise asja nii põhjendaks ning teiseks on Vikipeedia keeleversiooni avamisega seoses võru keelt juba eraldi keeleks peetud. Siis on võib-olla parem olla järjekindel ja teha esialgu mitmekeelsesse versiooni eraldi võru keele nurgake. Pikne 19. aprill 2020, kell 13:56 (EEST)

Kuna meil seal projektis kedagi nö koha peal ei ole, siis on mõnet riskantne asju sinna viia. Kuram teab, et mida nendega tehakse. Kruusamägi (arutelu) 19. aprill 2020, kell 20:09 (EEST)

Kui autoriõigusega on korras ja luba on kinnitatud, siis mis nende tekstidega ikka juhtuda saab. Pikne 21. aprill 2020, kell 14:31 (EEST)

Üllatavalt palju saab juhtuda. Seda on minu senised kogemused õpetanud küll.

Võru Instituudi seisukohast ei ole probleem neid tekste eestikeelses versioonis hoida. Samamoodi on ka nt võrukeelses Vikipeedias setukeelseid tekste (näide) ja mulgikeelseid tekste (näide). On seal seda mõistlikumaks peetud, kui püüda eraldi setukeelset Vikipeediat luua.

Ehk jätkuvalt. Ma eelistaks ühe kultuuriruumi asju koos hoida. Saab neile siin ka kena pesa teha. Seda enam, et kui otsida tõesti vanu eestikeelseid tekste, siis võib neid kõiki murdekeelseteks pidada, sest pikalt meil seda kirjakeelt ikka olnud on. Kruusamägi (arutelu) 6. mai 2020, kell 10:54 (EEST)

Seda kultuuriruumi juttu ma pean jätkuvalt ähmaseks, aga kui põhjendus on, et tegu on eestikeelsete murdetekstidega, siis minugi poolest. Pikne 6. mai 2020, kell 14:36 (EEST)

Kapsapää

Tänan kohenduste eest! Mõtlesingi, et peaks sinu käest küsima, sest paiguti jäi segaseks, kuidas mõnda asja tuleks lahendada. Sai siin mitme erineva tekstiga proovitud ja eri variante. Ma saan aru, et nt Sinihallik juures asjad sobivad? Kruusamägi (arutelu) 13. jaanuar 2026, kell 22:47 (EET)

Ehk olidki küsimused nagu nt mida siin teha leheküljenumbritega või kas ridu peaks murdma samast kohast, et tekstid kenasti joonduks.

Samuti küsisin nt Hariduse sõnaraamatu juures Rahvusraamatukogust parema kvaliteediga faili. Ei tea, kas siis võib midagi katki minna, kui püüda seda senist asendada? Samuti tekkis mõte püüda siia tuua esimene eestikeelne entsüklopeedia, samas teha seda ehk juba nii, et see võimaldaks minna konkreetsete märksõnade juurde nagu nt siin. Kruusamägi (arutelu) 13. jaanuar 2026, kell 23:01 (EET)

Jah, "Sinihallik" paistab parem. Alguses saaks loetelu vormistamiseks kasutada silti <poem>. Lehekülje-nimeruumis saaks jalustesse lisada leheküljenumbrid. Mõned näpunäited on lehel Juhend:Korrektuur, mh viimane lõik leheküljepiiri ja lõikude liitumise kohta.

Ridade murdmisel samast kohast ma ei näe mõtet. Sellega esiteks ju ei kaasne selline joondus nagu trükitud lehel ning teiseks see segab teksti joondamist vastavalt ekraani laiusele või lugeja sätetele.

Kui selles parema kvaliteediga failis on raamatust täpselt sama trükk (ei ole midagi toimetatud ega korrigeeritud), fail on samas vormingus ja leheküljed on nihkes samamoodi nagu praeguses failis (raamatu lehekülg leheküljenumbriga 1 on faili 3. leheküljel jne), siis ei tohiks midagi katki minna.

Kindla märksõna juurde iseenest saaks minna ka ankrute abil, nii nagu raamatu Eesti vana usk peatükkide puhul. Aga küllap jah võib panna iga märksõna ka eraldi leheküljele nii nagu selles inglise viki näites. Linkida oleks nii muidugi lihtsam. --Pikne 16. jaanuar 2026, kell 22:16 (EET)

Mis puutub Hariduse sõnaraamatut, siis üks fail on .djvu ja teine .pdf. Mõlemas on 257 lehte ja põgusal vaatlusel näisid need kattuvat ehk erinevus on ainult kvaliteedis. Ehk asendamise mõttes oleks plaanis see, et uus fail Commonsisse lisada ning siin asendada "Päritolu" real "djvu" "pdf"-ga ja siin index="Hariduse sõnaraamat.djvu" osas samuti muudatus teha. Kruusamägi (arutelu) 28. jaanuar 2026, kell 15:38 (EET)

Siin on see raskus, et failinimi ühes laiendiga on ka Lehekülje-nimeruumis iga lehe pealkirjas (Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/1 jne). Ma arvan, et pigem võiks proovida pdf-i kuidagi paremini djvu-ks teisendada, kui kvaliteet ei ole rahuldav. --Pikne 28. jaanuar 2026, kell 19:40 (EET)

Siis on hea, et küsisin, sest ongi kala :)

Eks ma uurin seda konverteerimise poolt. Äkki õnnestub. Kruusamägi (arutelu) 29. jaanuar 2026, kell 07:57 (EET)

Uurisin seda ja katsetasin kõige esimese programmiga. Tundus, et vaikimisi seadetega andis tuntavalt vähendatud kvaliteediga faili, mis paistis pea identne Commonsis olevaga. Püüdsin seadetega mängida ja vast sain lõpuks vist midagi enam-vähem söödavat kätte. Aga kahtlane ikka. Eks ma panen siis vähemasti eraldi pdf-faili üles. Kruusamägi (arutelu) 29. jaanuar 2026, kell 09:47 (EET)