Krati-raamat/Petetud pisuhänd
11.
Petetud pisuhänd.
O. Hintzenberg Tapalt.
Peremehel kadunud hobune ära. Läinud otsima. Olnud just neljapäewa õhtu. Küll otsinud, suksutanud ja wilistanud, aga ei leidnud hobust. Sammunud wiimaks nukra meelega koju poole. Ristteele jõudes wilistanud weel mõned korrad.
Korra kahisenud põõsad. Mees arwanud hobuse tulewat. Hobuse asemel astunud aga mustade riietega isand põõsast wälja, wäike poisike süles. Isand ütelnud mehele: „Sa küll minu pärast ei wilistanud, aga ma tulin siiski! Mull kahju nähes, kui palju waewa sull hobuse otsimisega on!“
Mees ei teadnud sugugi arwata, et niisugune isand wanasarwik ise on. Ütelnud teisele: „Kust mina isandat teadsin kutsuda. Otsin juba tüki aega hoost, nii et pea uimane!“
Isand pannud poisikese sülest maha ja ütelnud: „Kauple see poisikene enesele poisiks, siis ei juhtu sulle millalgi niisugusid äpardusi!“
Mees waadanud poisikest ja hakanud siis ise naerma: „See tahab ju isegi kaitsmist! Mis teener niisugune on!“
Isand wasta: „Ei ole wiga! Küll see nii palju teeb kui sina tarwitad. Saad kohe näha!“
Pööranud siis poisikese poole ja ütelnud: „Mine, otsi mehe hobune metsast ülesse!“
Silmapilk kadunud põlwe kõrgune poisike wõsasse, tulnud aga warsti hoost ees ajades tagasi.
Mehel meel hea, et hobuse kätte saanud.
Isand ütlema: „Noh nüüd nägid, et mu poisikene küll wõib su soowi täita! Wõta ta enesele aga poisiks! Ega ma sinu käest suuremat maksu nõua. Kümne aasta pärast piad sa minule poisiks hakama, ainult mõneks päewaks!“
Mees olnud selle kaubaga rahul. Saanud aga ka aru, et wanasarwik teda oma wõrku püüab petta. Ütelnud sellepärast wanalepaganale: „Kui aga poiss kõik minu käskusid ei täida, siis mina sinu poisiks ei haka!“
„Siis ära haka!“ ütelnud wanapoiss ja hakanud kontrahti kirjutama. Nõudnud mehe käest werd ja kirjutanud sellega nime alla. Jätnud poisikese sinna ja kadunud ise ära.
Mees läinud poisiga koju. Lasknud poissi esiteks pisukesi töösid teha, kord korralt aga ikka suuremaid. Nii lasknud enesele hulga raha kokku wedada. Poiss teinud kõik tööd ära, mis mees käskinud.
Juba hakanud kümme aastat täis saama. Mehel tulnud hirm peale, ehk saabki wanapagana omaks. Mees ütelnud poisikesele: „Mina tahan tulewal aastal palju linu maha külida. Too mulle süld lina seemneid. Aga lao ilusasti neljakandilisesse sülda!“
Poiss hakanud kohe ametisse lina seemneid kokku wedama. Saanud juba hea hulga seemneid kokku, siis hakanud sülda laduma. Küll ta higistanud, aga tööst ei tulnud midagi. Lina seemned wajunud ikka nagu wesi laiali.
Nii teinud poiss lina seemnete kallal mitu nädalit tööd, kunni ta ühel päewal ära kadunud. Wanapagan ei tulnud ka enam hinge järele. Mees elanud õnnelikult kuni surmani.