Krati-raamat/Pisuhänd
VIII.
Pisuhänd.
Tawalisesti pruugitakse ilma wahet tegemata tulihänna ja pisuhänna nime. Mõnes kohas, nagu Lõune-Läänemaal, räägitakse ometi ainult tulihännast, teisal jälle, nagu Lõune-Tartumaal, üksi pisuhännast. Kus aga pisuhänna nime pruugitakse, peetakse pisuhända meie oma rahwa waimuks. Ma pian tunnistama, et waimu „händ“ mind esiotsa niisamasugusele eksiarwamisele wedas, kui ma enesele ka seletada ei wõinud, missugusest meie sõnast pisuhänna sõna esimene pool piaks sündinud olema.
Pisuhänna loomu aga paremini uurides sain warsti aru kätte, et pisuhänd oma hännaga meile kui ka mitte tuld, siis ometi tuhka silma wisanud. Sest meie „hänna“ sõna ei jaksa weel terwet „pisuhända“ meie keeli sõnaks muuta, niisama wähä nagu landsaha sõnas sahk landi oma wennaks muudab ehk Heliste tanawa sõnas tanaw Heliste oma maameheks teeb.
Läheme nende Rootslaste juurde, kes Ranna-Läänemaal elawad, siis leiame sealgi tuttawa pisuhänna eest, kuid ainult selle wahega, et Rootslased ta hänna otsast maha raiunud ehk ütleme parem, talle sugugi weel hända külge pannud ei ole. Neil kannab meie tuttaw pisuhänd ainult „bisa“ ehk „bise“ nime. Rootslaste juurest meie juurde lennates ja oma lennuteel suurt saba järele jättes lisasiwad meie esiwanemad „bisale“ „hänna“ jäädawaks mälestuse märgiks juurde.
Russwurmi seletuse järele[1] on meie pisuhänna nimi wist Wenelaste бѣсъ’iga, Leedu bêsas’iga, Soome piessa’ga = wanapagan, Islandi bisn’iga = kole elukas, Rootsi bisi’ga = maja waim sugulane. Selle järele tunnewad nii hästi Slaawlased kui ka Germanlased nimetatud waimu ja et ta nimigi nende käest laenatud on, siis wõime ütelda, et terwe waim oma olemisega nende päranduseks tuleb tunnistada.
Meie esiwanemad katsusiwad nime oma keele järele koolutada ja seda wiisi sündis bisa wõi bisest pisu, kellele hiljemini weel händ juurde lisati.
Enne tähendasin juba, et meil tulihänna ja pisuhänna wahel enam mingisugust wahet ei tehta. Isegi Rootslased meie naabris Ranna-Läänemaal ei tea pisuhänna olemise kohta suuremat midagi jutustada. Kudas aga Russwurmi korjandustest näha, tähendas Rootslaste pisuhänd esiotsa küll wist maha jooksewat pikse noolt rahwa usus, kuna meteorisid selle wastu jälle kratiks ehk tulihännaks peeti. Wälku, mis sisse lööb, nimetawad Eestimaa Rootslased nüüdki weel bisa, bisen; wälk, mis sisse ei löö, kannab muud nime. Niisama nimetawad Rootslased nii nimetatud pikse nooli bisikuulideks. Pisuhänd nähikse nende meelest ühtlasi paha waim olewat, sest kirudes ütlewad Rootslased tihti: „Bisen wõtku sind!“ Seega oleks ehk Rootslaste bisen esiotsa umbes seesama olnud, mis meie Pikker, Pikne. Kas meie esiwanemad pisuhännale kunagi ka Pikri tegewust ametiks andsiwad, seda ei wõi me nüüd enam teada. Kõige wähemalt ei leia me praegu niisugusest enam midagi, waid pisuhänd on, nagu enne tähendatud, tulihännaga täiesti ühte sulanud.
- ↑ Eibofolke, 378.