näidanud, et meie oludes, kus Valitsuse võim on igasuguste teenijate määramise suhtes äärmiselt piiratud, just riigikorra ja ühiskondliku julgeoleku kaitseks on vaja teha mõnikord järske muudatusi bürokraatliku aparaadi koosseisus. Kaitseseisukorra puhul oleks aga vastava võimu tegevus täiesti halvatud, kui tema oma kavade teostamiseks ja ka heatahtlikult suhtuva ametkonna saavutamiseks peaks ootama Riigikohtu otsuseid. Ka ei ole kohus üldse asutis, mis suudab lahendada rahuldavalt neid puht-administratiivseid küsimusi. Kohus peab ju otsustama ainult seaduse põhjal, mitte seaduse piirides otstarbekohasuse seisukohast, nagu seda teeb administraator.
Erakorralised kohtud. Phs. § 74. näeb ette erakorralisi kohtuid ja Phs. § 26. p. 2. ja § 8. lõige 3. järgneb, et säärase erakorralise kohtu alla võib anda isikuid, kes selle alla harilikult ei kuulu. Meie praktikas esinevad erakorraliste kohtutena õieti ainult sõjaväljakohtud (samuti sõjalaevakohtud ja kohtud sõjategevuse piirkonnas). Muud sõjakohtud ei ole erakorralised, vaid korralised erikohtud, mis teotsevad Phs. §§ 68–73 ja § 79. põhimõtetel erikorras, vastavalt kaitseväe tarvetele. Kuid samad sõjakohtud, ja nimelt sõjaringkonnakohtud, võivad esineda erakorraliste kohtutena, kui neil tuleb arutada S. Kp. S. IV jaotuse korras kaitseseisukorra põhjal neile üle antud süütegu.
Erakorraliste kohtute seadmine on igal pool riikides kaitseseisukorra eriline tunnus. Põhimõtteks on kiirendatud summaarne protsess ja kohtu koosseis, mis effektiivse karistuse kindlustab. Kuid üksikasjus lähevad korraldused eririikides väga lahku. Prantsuse põhimõtted on ka siin eriti radikaalsed. Seal võib kaitseväevõim üldse kõik asjad sõjakohtule üle anda ja pealegi karistamiseks nimelt kaitseväe seaduste järele. Kohtu koosseisus ei ole ühtegi juristi ja isegi kaitseväelased määratakse liikmeteks igasugustes auastmetes (kindralist allohvitserini), mis Prantsuse kaitseväes maksvate auastmete vahekordade tõttu (iga kõrgemas auastmes tegelikult ka ülem) kõrvaldab kollegiaalse asjaarutamise. Ilmasõja ajal tõi see kord aga tagajärgi, mis kindral Gallieni't (sõjaminister) juba 1915. a. sundis ringkirjaga kohalikkudele kindralitele käskima mitte asjata kodanlikkude kohtute alluvust kitsendada ja sõjakohtute jurisdiktsiooni eraisikute asjus
12
