korral otsimisega ning leidmisega on avanud uusi käike sellele energiale ja kõige selle kaudu immutanud ja elustanud kogu organismi õiguse ja seaduslikkuse elava mahlaga. Jääb tungivalt soovida, et kogu see tegevus leiaks asjatundlikku käsitamist ja sellega kaasaaitamist mineviku tundmisele ning tuleviku ehitamisele.
Juubilarile endale jätkugu aga jõudu ja edu ka edaspidiseks tegevuseks õiguse ja õigluse teostamisel Eestis.
K. Trakman.
Põhiseadus on kaitseseisukorra suhtes lakooniline (Phs. § 26. l. 2, § 60 p. 5 ja § 74.). Phs. ainult teeb tema võimalikuks, ligemalt määramata tema sihti või sisu. Meie Põhiseadust iseloomustav riigi põhjapanevate institutsioonide üksikasjaline määrustamine tekitab küsimusi: Kas iga erakorraline hädaoht riigile võib põhjustada kaitseseisukorda? Kas Phs. § 26. tähendatud erandid üldkorrast on kõik, mida Phs. lubab erakorralistel aegadel või asjaoludel? Kas võib luua Phs. § 26 l. 2. põhjal niisuguseid keskasutisi, funktsioone või asutiste vahekordi, mis Põhiseaduses polegi ette nähtud? Teiste sõnadega, missugused on kaitseseisukorra eeldused, ulatus ja organid?
Kaitseseisukorra eeldused. Kui tähtsad peavad olema asjaolud, millest oleneb kaitseseisukorra maksmapanek, jätab Phs. määrata vab. valitsusele ja Riigikogule (Phs. § 60. p. 5) või fikseerida eriseaduses. Neid eeldusi võib mitmesuguselt fikseerida. Vene kõvendatud valvekorra kuulutamine eeldas teatud maa-alal kuritegevust riigikorra või eraisikute julgeoleku vastu, erakorralise valvekorra kuulutamine eeldas säärase kuritegevuse tõttu elanikkude sattumist ärevasse meeleollu. Saksa keisriaegne piiramisseisukord eeldas välissõda või relvastatud mässu, selle kõrval oli veel n. n. väike
