piiramisseisukord, mille eeldused vastasid umbes Saksa vabariigi phs. § 48. eeldustele. Viimane § nõuab avaliku julgeoleku või korra tähtsat rikkumist või säärase rikkumise hädaohtu. Prantsuse 1878. a. seadus nõuab välissõda või relvastatud mässu. Kuna Phs. kaitseseisukorra eeldusi ette ei näe, on küsimus, missuguse ulatusega korratused on küllaldased, et kaitseseisukorda kuulutada, rohkem politilist kui juriidilist laadi. Vab valitsuse poolt 30. XI. 1928. a. Riigikogule esitatud eelnõu § 1. lubab kaitseseisukorda kuulutada nii sõja ja sõjahädaohu puhul kui ka neil juhtudel, mil maksva riigikorra ja julgeoleku vastu sihitud kuritegevus omandab ähvardava iseloomu.
Kaitseseisukorra ulatus. Phs. § 26. l. 2. kõneleb ainult sellest, et kodanikkude põhiõigused võivad kitseneda kaitseseisukorra ajal. Paistab silma, et § 26. ei olegi mõeldud kaitseseisukorra sisu iseloomustajaks, vaid tema paigutus teatud peatükki on ise tema sisu määraja. Põhiseadusest võime ainult negatiivselt välja lugeda, et Riigikogu ja vabariigi valitsuse funktsioone ei või kitsendada kaitseseisukorra tõttu, sest vastavates IV ja V peatükis ei ole erandeid tehtud. Sellest järgneb aga ühtlasi, et Põhiseaduse järele kaitseseisukord on mõeldud kui juriidiline institutsioon niivõrt, kuivõrt vabariiki juhtiv aparaat oma ülesandeid võib täita. On hädaoht kas vaenlase invasiooni, sisemiste rahutuste või looduslikkude õnnetuste tagajärjel nii suur, et juhtiva aparaadi funktsioneerimine pole võimalik, või teiste sõnadega – riik on hädaseisukorras, siis on riigi täidesaatval võimul õigus talitada riigi päästmiseks oma äranägemise järgi, nagu see ka on lubatud igale kodanikule oma elu päästmiseks, näit. diktatuuri kuulutada, oma otsusega seadusi muuta jne. Asuksime vastupidisele seisukohale, mille järele Phs. on igal juhul piir nii valitsuse kui Riigikogu tegevusele, et kaitseseisukord on ainuke erand normaalsest asutiste funktsioneerimisest, siis peaksime ka tunnustama, et riik võib hukka minna oma Põhiseadusega kokkukõlas. See on aga absurdsus.
Hädaseisukord eeldab aga tegelikku hädaohtu riigi olemasolule. Ainult säärane seisukord võib põhjustada riikliku hädaseisukorra õiguse maksvuselepääsu. Kuid korraldused, mida valitsus sellises seisukorras teeb, ei käi hindamise alla Põhiseaduse seisukohast.
4
