Lehekülg:Õigus 1931-2.djvu/29

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Kaitseseisukorra äramuutmise tingimustest.
K. Trakmann.
(Järg.)
III.

Eriseisukorras esineb aga Kaitseseisukorra seaduse § 15 (politsei õigus esialgselt pidada kinni kuni 2 nädalani ja teostada läbiotsimisi). Samas § 15 p. 3 ette nähtud õigus kaitseväeosade kaasabi nõuda ei sisalda midagi erakorralist, sest säärane õigus on prefektidel igal ajal (RT 33/34―1923). Kaitseseisukorra sead. § 15 p. 3 annab selle õiguse ka politilise ja kriminaalpolitsei komissaridele.

Kuid § 15 on eriseisukorras just sel praktilisel põhjusel, et seda paragrahvi kohaldatakse, nagu ülal näidatud, mitte juhuslikult vaid järjekindlalt Kaitseseisukorra seaduse maksvuse piirkonnas kuritegude uurimise asjus, mis sihitud riigikorra vastu. See järjekindel kohaldamine näitab ka, et § 15 järgnevad õigused on palju tähtsamad kui kõik teised.

Asi oleneb riiklikkude kuritegude uurimise iseärasustest ja PS § 8 sisalduvast arusaamatusest. Tavalise kriminaalkuriteo uurimine algab peale seda, kui on aset leidnud süütegu (mitte kuritegu), s. o. välises ilmas on aset leidnud isiku tegevus (tegevusetus), millel olid teatud tagajärjed. Toimetatakse tagajärgede ülevaatus, millega fakt kindlaks tehakse, ja edaspidi on vaja ainult paljastada kuritegu, s. o. kindlaks teha, kelle süü see oli ja mis liiki see süü oli. Politilise kuriteo jälgimine aga leiab aset kas kuriteo ettevalmistamise staadiumis (UNS § 102), kus fakti veel ei olnud, või kui on aset leidnud mäss ehk, seaduse sõnadega öeldes, väljaastumine, siis on jälle vaja massilisi kurjategijaid jälgida. Nii sel kui teisel juhul on praktiliselt võimatu lühikese aja jooksul muretseda täit selgust asja iseloomu kohta ja süüd tõendada. Kahtlusaluseid aga tuleb tingimata läbi otsida ja vahi all pidada nii meie oludes hõlpsa üle piiri põgenemise võimaluse tõttu kui ka kuriteo edasiarendamise ja jälgede segamise ärahoidmiseks.

Vene seaduseandja oli arvestanud politiliste süütegude iseärasusi ja nende jälgimist ja isegi kohtumõistmist norminud eraldi KKS §§ 1030―10619. Kuna need paragrahvid olid politsei tegevuse hoopis iseseisvaks teinud ja kohtu

77