Lehekülg:Õigus 1931-2.djvu/30

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

kontrolli jälgimise ajal kõrvaldanud, seal ette nähtud kohtukord oli ka mõeldud erandina vandemeestekohtu korrast, kuna meil vandekohtuid ei ole, ja kohtu koosseis põhines seisuslikkudel alustel, mida meil ei ole, siis leiti täie õigusega, et KKS §§ 1030―10619 ei vasta ei meie Põhiseadusele, ei meil maksvatele üldistele kohtupidamise põhimõtetele ja need paragrahvid muudeti Ajut. Valitsuse poolt (RT 12―1919). Tol ajal ei tekkinudki veel küsimust, kas politiliste süütegude uurimisel siiski ei ole mõningaid iseärasusi. Ka maksis tol ajal sõjaseadus, nii et nende muudetud paragrahvide järgi ei olnudki tarvet. Sel teel pääses maksvusele politiliste süütegude suhtes harilik KKS-s ette nähtud kord.

Praktikaga maksma pandud jälgimissüsteemi järgi kogub politsei esialgseid andmeid kuriteo kohta ja esitab materjali alles siis kohtu-uurijale, kui fakt on kindel, olgugi kurjategija tabamata ja isegi kindlaks tegemata. Paistab silma, et süütegudes, kus kuritegu ise on vaid ettevalmistus mõnele faktile (UNS § 102), pole säärastel põhimõtetel üldse mõeldav mitte ainult asja uurijale üleandmine, kui isik pole selgunud, vaid isegi politiline politsei võib asja alustada ainult mõne konkreetse isiku kohta, keda süüdistatakse niisuguste ettevalmistuste tegemises. Asja üleandmine uurijale toimub neis asjus obligatoorselt ühes isikuga või vähemalt näpunäitega konkreetsele isikule (näit. isik põgenenud). Harilikus kriminaalkuriteos (tapmine, murdvargus, võltsimine jne.) kuriteo fakti enda olemasolu normaalselt ei tekita kahtlust ja uurijal on võimalus eeluurimist alustada. Politilistes süütegudes, kus jälgitakse kuriteo ettevalmistust, ei jäta need teod, mis süüdistuse aluseks, niivõrt konkreetseid jälgi välises ilmas ja politsei poolt uurijale esitatav materjal piirdub harilikult tunnistajate ja kaebealuse seletustega. Enamasti moodustavad just kaebealuste eneste seletused lõviosa kogu materjalist. Eri seisukorras on ehk süüdistused, mille alus on relvastatud väljaastumisest osavõtmine. Kuid mässu puhul kuulutatakse välja igal juhul kaitseseisukord ja see juht meid praeguses küsimuses seepärast ei huvita.

Asja alustamisel on politseil harilikult olemas n. n. agentuurandmed, kuid need iseenesest ei anna veel võimalust asjale käiku anda eeluurimise korras, sest KKS § 262 on seni, ja peamiselt tavaliste kriminaalasjade uurimisel tekkinud praktika tõttu niiviisi tõlgendatud, et uurija eeluurimisele ei

78