usku tõsta, ehk ta küll wana usu osalistele luba andis oma Olympuse jumalaid kummardada. Aga Rooma rahwas ei leppinud mitte hästi keisri käsuga, waid pidasiwad kõwaste oma wanemate usust kinni. Sellepärast wõttis keiser Byzantioni linna Bosporuse merekaelas oma riigile päälinnaks ning Konstantinopolis: 330.elas ja walitses sääl kui „ristiusku Roomas.“ Järeltulijad aga hüüdsiwad linna tema nime järele Konstantinopoliks.
Seadused.4. Kiriklikkude asjade õiendamiseks laskis Konstantinus enne weel, kui ta uude elupaika asus, esimese üleüldise kirikukogu ehk konciliumi Nikäa linna kokku tulla. Riigiwalitsuse asjus andis ta uued seadused, mis enam isewalitseja wäärilised oliwad, kui endised Rooma seadused. Tema enese ümber oliwad selle seaduse järele ministrid ja ülemad; maakondade üle, mida nüüd 4 jautati, walitsesiwad ülemad asemikud, kellel jälle oma osa alamaid ammetnikka oli. Wäe ja kogukonna walitsus lahutati teine teisest. Maksud aga tõsteti weel kõrgemaks, kui nad senni ajani oliwad olnud.
Konstantinuse wiimsed päewad.5. Oma elu wiimsil aastatel tegi Konstantinus enam usuasjadega tegemist, kui riigiwalitsusega. Aga ristida ei lasknud ta ennast mitte enne, kui surmawoodil: tema tahtis, nagu sellel ajal usuti, üsna puhtalt ja patuta paradiisi minna. Kirikuisa Eusebius ristis teda. Konstantinuse †: 337.Ja ta suri pea pärast seda nelipühil 337. Tema luud maeti Konstantinopoli kirikusse, tema hing aga loeti pühade kirja.
§ 85. Theodosius.
Julianus: 360.1. Konstantinuse kolm poega oliwad kaua tülis, kunni wiimaks walitsus ühe kätte jäi. Selle sugulane ja auujärjepärija Julianus püüdis keisriks saades ristiusku jälle maha rõhuda ja wana usku walitsema panna. Aga „pea kadus pilw Kristuse usu päikese eest!“ Tema hakkas sõda Uue-Persia rahwaga, wõitles wahwaste, aga langes lahingis.
Valens: 375.2. Pärast tema surma anti ristiusule endine õigus tagasi. Siis aga hakkasiwad kaks keisrit korraga walitsema: ida poole üle Valens, lääne poole üle Valentinianus. Nende ajal hakkas rahwarändamine liikuma ja Gothi sugu idapoolist maad suruma. Valens ise sai nende wastas Adrianopoli lahingis surma.
Theodosius: 378—395.3. Surujatele hakkas keiser Theodosius mõjusaste wasta ja sundis neid hirmu ja armu läbi nende nõudmistest lahkuma. Ka läks talle korda terwet Rooma riiki oma kaitsetiiwade alla koguda 394. Aga wiimist korda! Riigilahutus: 395.Sest Theodosius jagas aastal 395 riigi oma kahe poja wahel ära ja sest saadik oli kaks riiki olemas: Ida-Rooma riik ja Lääne-Rooma riik.
