Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/147

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
135
Wana aeg. Rooma riik. 3. piir: III, § 86. Lisa: 87. Waimuwara.


§ 86. Rooma riigi wiimne ots.

Arkadius ja Honorius.1. Ida riigi sai Arkadius ja jäi Konstantinopoli elama. Lääne riigi päris Honorius; aga mitte Roomas ei tahtnud ta elada, waid Ravennas. Rahwa hulgad tuliwad karja kaupa põhja poolt ja tungisiwad riisudes ja põletades lõuna poole. Aga lääne riigile ei sündinud esmalt mitte kahju, sest et wahwa Stilicho pääetungijad tagasi tõrjus. Kuid pärast teda läks üks maakond teise järele keisri käest ära: maailma riik lagunes. Ka Afrika maa kadus Valentinianuse III. käsu alt. Isegi Rooma linn oli ju kaks korda wõitjate Germani sugu rahwaste Gothide ja Vandalite käes aga weel mõne aasta kiratses wanast wäeti riik, enne kui ots tuli.

Romulus Augustulus: 475.2. Wiimne Rooma keiser oli Romulus Augustulus. Tema oli alles 16. aastane poisike, kui Germanlaste päälik Odoaker suure wäega üle Alpi mägestiku tuli, kerge waewaga ühe linna teise järele ära wõitis, keisrilt trooni ära wõttis ning talle eluülespidamiseks üksi ühe mõisa Kampania maal jättis, kus ta oma kaimude, esimese kuninga ja esimese keisri, pääle rahuga wõis mõtelda, kuna Odoaker ennast ise Italia kuningaks nimetas. Rooma riigi lõpetus: 476.Nõnda lõppis Rooma riik aastal 476, kui 1229 aastat oli elanud ja 500 aastat maailma üle walitsenud: ori oli nüüd, kes senni oli isand ja kuningas olnud.



Lisa: Waimuwald.

§ 87. Rooma rahwa waimuwara.

Roomlaste loomus waimu poolest.1. Ka Rooma rabwas on oma waimuwara läbi igaweste elama jäänud. Küll ep olnud Roomlane mitte loomu poolest nii luulerikas ja mõlkuwmõtteline nagu Greeklane, küll ei suutnud ta teaduseteel ja luulelaanes säherdust wilja sünnitada, kui tema koolmeister Greeka rahwas, aga siiski tegi ta, mis wõis, püüdis meistri järele saada, tarwitas tema loodud luuletusi ja teaduseuuritusi omale eeskujuks ja juhatajaks, õpetajaks ning toeks, sai mõnes asjas teda kätte, kahes teaduses, kohtu asjus ja riigi- ning sõjateaduses, tüki weel mööda. Seeläbi on Rooma rahwas ja tema kirjandus täna päewani tähtjas oma loodud wara pärast. Aga Rooma kirjanikud paniwad ka hulga ehteid Greeka kirjapõllult oma keelde ümber: seeläbi on mitu tähtsat asja alal hoitud, sest et aluskirjad Greeka keeles aegade jooksul ja sõdade sõidul ära on häwitatud.

Kunstid.2. Kunstidest ei saanud Roomlaste seas muud kõrgelle järjele kui luule ehk luuletuskunst. Wana-aegsist wärssidest ep ole palju märki tallele pandud: alles sest ajast, kui Rooma rahwas Greeka rahwaga ja tema kirjandusega kokku puutus, kui mõned meistrid ju oma nime oliwad kuulsaks teinud, on enam ridasid ajahambalt halastust leidnud. Augustuse ajast aga, mida „Rooma kirjanduse kuldseks ajaks“ kutsutakse, on kuulsamate meistrite tööd tallele pandud ja ka pärastiste kirjanikkude kirjadest hulk järele jäänud. Luuletajad.Wanematest luuletustest on üksi Plautuse ja Terentiuse rõõmulikud näitemängud olemas.