Mine sisu juurde

Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/163

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

VII

III. Järk: Paapsti wõimus Saksa maal.
  § 133. Keisri ja paapsti wastastikune seisus.
  § 134. Keisrite wõitlemine ja langemine: Barbarossa.
  § 135. Saksamaa sisemine elu wahewalitsuse ajal.
IV. Järk: Paapsti wõimus Prantsuse maal.
  § 136. Kapetuse sugu kuningad.
V. Järk: Paapsti wõimus Inglis maal.
  § 137. Plantageneta sugu kuningad.
VI. Järk: Lõuna-Europa riigid.
  § 138. Pyrenäi poolsaar.
  § 139. Appenninuse poolsaar.
  § 140. Balkani poolsaar.
VII. Järk: Skandinavia riigid.
  § 141. Daani maa.
  § 142. Rootsi ja Norra maa.
VIII. Järk: Slaawlased.
  § 143. Poolakad.
  § 144. Wenelased: Mongoli ike.
IX. Järk: Soome sugu rahwad.
  § 145. Soome rahwad ning nende olu.
  § 146. Magyarlased.
  § 147. Soomlased.
  § 148. Eesti rahwa esilugu.
  § 149. Eesti rahwa eitlemine priiuse pärast: Albert I.
  § 150. Eesti rahwas orjaikke all.


Teine piir: Üleüldine wõimuse raugemine.

I. Järk: Saksa maa.
  § 151. Habsburgi Rudolf I.
  § 152. Walitud keisrid Saksa auujärjel.
  § 153. Habsburgi sugu keisrid Saksa troonil.
  § 154. Lisa: Helvetia rahwa südidus ning priius.
II. Järk: Prantsuse maa.
  § 155. Valois sugu kuningad.
  § 156. Karl VII.: Johanna d’Ark.
III. Järk: Inglis maa.
  § 157. Lancasteri ja Yorki sugu kuningad.
IV. Järk: Lõuna Europa riigid.
  § 158. Pyrenäi poolsaar.
  § 159. Appenninuse poolsaar.
  § 160. Balkani poolsaar: Konstantinopoli ärawõtmine.
V. Järk: Skandinavia riigid.
  § 161. Kalmari ühendus.
  § 162. Rootsi, Norra, Daani iseriigid.