maal teadmata oli. Koju jõudes sai ta, sest et isa surnud, sedamaid kuningaks. Aga mitte Pannonia madalikus, kus Hunnlaste aegsed waremed iket meele tuletasiwad ja sootuuled tõbe sigitasiwad, ei tahtnud ta krooni kanda, waid Italia pinnale ihkas tema, nagu 80 aastat warem Alarich, wõidulipul tungida ning sääl suurt riiki asutada. Selles ettewõtmises toetas teda päälegi Ida-Rooma keiser Zeno, kes ennast Augustuluse pärandajaks pidas (cf. § 86, 2), aga pärandust kätte nõuda ei suutnud, sest seeläbi lootis ta kardetawaist naabritest pääseda.
Theodorich wõiduteel.2. Pärandusekiri kaasas, mis talle Zeno Italia kohta annud, astus Theodorich ja temaga terwe Ida-Gothi rahwas teele. Suure waewaga jõuuti üle Ida-Alpide. Sääl tuli Odoaker suure wäega wasta. Aga Aquileja: 488.Aquileja ja Verona: 489.Verona lahingis sai Gothlane täieste wõitu. Ka kolmandas lahingis ep olnud Odoakeril õnne, nii et ta kindlasse Ravennasse pelgu läks. Senni käis Theodorich Italia otsast otsani läbi, mis talle wastapanemata alla heitis, sest et ta õiguse nimel walitsust päris. Ravenna sai tema wast kolmeaastase ümberpiiramise järele kätte, kus Odoaker wõitja armu pääle lootes wärawad lahti tegi. Talle tõutati küll elu ja wabadust jätta, aga juba mõne päewa pärast heitis ta pidulaual kuninga käsul hinge.
Theodorich Itaalia kuningas: 493—526.3. Nüüd kuulutas Theodorich, kes Ravenna ja Verona päälinnaks walis, oma walitsust Italia maal kõigile poole ja nimetas ennast ‚Italia kuningaks ning Gothlaste wäewalitsejaks‘. Sest ajast, +493, arwatakse Ida-Gothi riigi asutust. Oligi seesinane riik Gothlastele ja Roomlastele ühetasa kasuline, sest Sisemine tegewus.Theodorich walitses targaste ja õiglaselt, nii pikalt, kui riigis, kus kaks rahwast, igaüks ise usu, seaduste ning kombetega, elamas, üleüldse wõimalik oli. Maajagamine.Kõigest maast wõttis temagi kolmanda osa ning jautas oma Gothlastele, aga ta ei ajanud mitte omanikka hulkuma, waid wõttis üksi neid maid, mis peremeheta seisiwad, olgu et nad enne kroonu päralt, olgu et nad söötis oliwad. Walitsus.Walitsemises ei muutnud ta mingi ammetit, mis enne oli olnud, ning walis enamiste Roomlasi ammetnikkudeks. Kohut mõisteti Roomlastele ja Gothlastele isepäinis, igale ühele oma sugu kohtunikkude läbi. Gothlasi üksi aga wõttis ta sõjateenistusse. Ning et nad oma sõjalist meelt mitte ei muudaks, laskis ta neid 14 leeri jauskonnas alalõpmata sõjariistade all olla. Hool alamate eest.Oma alamate käekäiku püüdis ta rööwlite ärakautamise ning maanteede puhastamise läbi parandada. Ka koolide wasta ep olnud tal midagi, ehk ta küll ise kirjutadagi ei mõistnud.