Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/170

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
6
Keskaeg. I. osa. 1. piir: II, §§ 92. 93. Theodorich.

tunnistama. Saaki oli nii rohkeste, et inimesed ja weulojused waewalt kõik jõudsiwad ära wedada. Siiski ilmus tooruste keskel mõni parem märk Gothlaste poolt: nad ei puutunud puhtusesse ega riisunud kirikutest mingi püha asja ning kui Petruse kiriku altaririistad salaurkast üles leiti, wiidi nad suure auukartusega kirikusse tagasi.

Alarichi †: 410.6. Roomast läks Alarich lõuna poole: tal oli nõuu Sikelia saare kaudu Afrikasse minna. Aga Kosenza linna juures jäi ta haigeks ning suri. Terwe rahwas leinas tema surnukeha juures ja püüdis oma auutunnistust tema wasta seeläbi awaldada, et teda iseäralikul wiisil mulda mattis: Busento jõele kaeweti uus tee, wana jõe põhja uuristati sügaw haud, sinna sängitati kuningas oma sõjaehtes suure waranduse keskelle, müüriti haua uks kinni, saadeti jõgi oma wana koha pääle tagasi ja hukati töös olnud orjad ära, et ‚elades keegi wõeras hing nende wägewa kuninga puhkepaika teada ei saaka‘.

Lääne-Gothi riik.7. Alarichi õemees Athaulf waliti siis kuningaks. See jättis Afrikasse mineku plaani katki ja sai rahuteel keisrilt omale ülema pääliku nime, päälegi keisri õe abikaasaks ning Lõuna-Gallia maa asupaigaks. Athaulf.Sinna tõttas ta kõige oma rahwaga, haris maad mässajaist ning jõudis oma wõitudega üle Pyrenäi mägede, kus mõrtsukad ta surma saatsiwad. Tema wend Wallia.Wallia sõdis edasi, wõitis Vandallased ja Alanlased ära ning pööris siis Galliasse tagasi, kus ta Tolosa linna oma uuele riigile päälinnaks nimetas. Riigi asutus: 419.See sündis +419 ja seda aastat loetakse Lääne-Gothi riigi asutuseks. Järgmiste kuningate all kaswas riik ja ulatas Eurich: 460—484.Eurichi ajal Garonne jõest Lusitania (§ 65, 1) maani. Siis aga hakkas ta wõimus kahanema. Weel korra sai ta wägewaks, kui kuningas Rekkared katoliku usku heitis ja terwe Pyrenäi poolsaare oma alla wõitis. Aga sisemiste segaduste ning tülide läbi oli endine wõim lõppenud: kuningas Witiza, kes wigasid parandada püüdis, aeti troonilt ära. Wiimse Lääne-Gothi kuninga nimi oli Roderich, kelle wasta Witiza pojad Arablased appi kutsusiwad. Need tuliwad sõjapääliku Tarik.Tariku all ja wõitsiwad Roderichi suures lahingis ära, mis pääle Arabia wäepäälik Musa terwe maa oma alla heitis. Lääne-Gothi riigi ots: 711.Seega oli Lääne-Gothi riik otsas +711.


§ 93. Ida-Gothi rahwas: Theodorich.

Ida-Gothlased.1. Ida-Gothlased elasiwad Donni ja Dnjestri jõe wahel. Hunnlaste all: 375.Hunnlased wõitsiwad nad 375 oma alla. Aga pärast Hunni riigi lõppu saiwad nad jälle wabaks ning asusiwad Donau jõe madalikku elama, kust sagedaste Greeka riigi pääle tükkisiwad, nii et neilt korra kullaga pidi rahu ostetama. Lepingu kinnitamiseks saadeti üks kuninglik wõsu, seitsmeaastane Theodorich.Theodorich, Konstantinopoli linna käemeheks. Sinna jäi ta oma 18. aastani ning õppis, kuninga majas elades, mõndagi tundma, mis kodu-