Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/177

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
13
Keskaeg. I. osa. 1. piir: II, § 97. III, § 98. Attila.

Gepidlaste kuningas Kunimund.Kunimund langes lahingiwäljal Alboini käe läbi. Surnud waenlase pääluust laskis ta omale joogikarika teha, aga tema tütre, ilusa Rosamunde, kosis ta omale abikaasaks.

Alboin Italias: 568.2. Kuid sest ep olnud auuahnelle kuningalle weel mitte küllalt, waid ta silmad ihkasiwad Italia maad näha, kus ju kord Alarich ning Theodorich omale wõidupärja oliwad ära teeninud: eks tema ka nende wääriline ep olnud? Sääl tuli pahandatud Greeka wäepääliku Narsese käskjalg.Narsese käskjalg (§ 99, 3) tema juure ning ütles: „Nõnda ütleb Narses: mis wahite teie siin Pannonia soodes? Eks õitsewad Italia aasad ning wiljarikkad wäljad mitte armsamad ep ole? Tulge: ta on saada!“ See oligi Alboini soow ning sedamaid kogus ta oma Longobardlased ja pääle selle kauni osa abiwäge kokku ning hakkas 568 Italia poole astuma. Raske teekonna järele nägiwad nad ühel hommikul mäeharjalt Põhja-Italia lagedikku oma ees õitsewat. Rõõmuga ja kahekordse jõuuga tõttasiwad nad edasi. Hirm käis nende eel, nii et keegi ei julgenud wasta panna. Üksi Pavia saab päälinnaks: 570.Pavia linn ei teinud oma wärawaid kolmel aastal lahti, nii et ümberpiiraja teda maatasa ähwardas teha. Aga kui linn näljapiina sunnil wõtmed wõitja kätte andis ja kuningas ratsa linna sisse sõitis ning hobune wärawa pääl komistas, seletasiwad „targad“, et Jumal tema ähwarduse üle wihane on, ning kuningas muutis seeläbi nii oma meelt, et ta linnale andeks andis ja tema päälegi Longobardi riigi päälinnaks tõstis. Seega oli wiimne rahwarändamise läbi sündinud riik rajatud 570.

Longobardi riik.3. Nüüd jautas Alboin kõige maa herzogiwaldadesse ning andis need laenumõisina oma wahwamatele tarwitada. Weel ep olnud ta maajagamisega ning sisemiste seadmistega walmis, kui kilbikandja temale, kuninga enese abikaasa Rosamunde käsu pääle, keda joobnult oli sundinud oma isa pääluu seest wiina jooma, Alboini †.unewoodil surma tõi. Tema asemelle walitud kuninga käsi ei käinud paremini ja 10 aastat ep olnudgi kuningat, kunni suured segadused herzogisid sundisiwad uut walima. See, nimega Autharis, kosis Baieri herzogi tütre Theodolinde.Theodolinde, kes katoliku usku oli, omale abikaasaks; tema soowimise pääle wõttis kuningas Agilulf.Agilulf, leseks jäänud Theodolinde teine abikaas, ning temaga terwe Longobardi rahwas katoliku usu Ariuse usu asemelle wasta. Sest saadik sulas Longobardi rahwas ikka enam ja enam endise Italia rahwaga kokku nüüdseks Italia rahwaks. Riik ise kestis 200 aastat kunni Karli Suure päiwini, kus ta Franki rahwa walitsuse alla sattus (§ 105, 3).



III. Järk: Mongoli sugu pääletungijad.

§ 98. Hunnlased: Attila.

Hunnlased.1. Hunnlased oliwad see rahwas, kes rahwarändamise alustas, kes üleüldse rahwad liikuma pani, kes idast ilmudes ning lääne poole tungides teisi edasi suruma sundis ning seeläbi asja andis, et kõik need werised sõjad ning sõdade järel riigiasutused, kellest eesseiswais lugudes räägiti, ilmale sündisiwad. Asia maalt Altai mägede poolt tulles ühendas seesinane Mongoli sugu rahwas inetuma tegumoega tooreid tegusid ning harimata