Üleüldine ajalugu (Bergmann)/2114
IV. Järk: Wana Ida-Rooma riik.
§ 99. Wiimne wõimus: Justinianus I.
Greeka riik rahwarändamise ajal.1. Kuna Lääne-Rooma riigi waremil Germanlaste läbi uusi riikisid asutati, kiratses Ida-Rooma riik ikka edasi. Aga rahupäiwi tal ep olnud: wäljaspoolt surusiwad teda naabruses möödaminewalt elawad rahwad Gothlastelt kunni Longobardlasteni ning tegiwad oma alaliste riisumiste ja laastamiste läbi maale palju kahju, seestpoolt rõhusiwad riiki Rohilised ja sinised.rohiliste ja siniste parteid. Need wiimsed oliwad esialguselt teatris ning wõidumängu-platsil (§ 24, 2) mängijad, teistel rohilised, teistel sinised riided seljas; aega mööda aga sai neist kaks poliitika liiki, kes mõlemad riigi ja walitsuse, usu ning kiriku kohta kõige mõjusamat sõna tahtsiwad rääkida ning sellepärast teine teist surmani wihkasiwad. Rahwahulk — ning niisamuti riigiwalitsus — käis kord sellega, kord teisega käsi käes. Ep olnudgi harwa, kus weri Konstantinopoli uulitsal jooksis ning mässamise suits taewa poole tõusis, mis nõtradel keisritel raske oli ära lämmatada. Wast keiser Justinus I.Justinus I., sündinud Dacia maa talupoeg, püüdis jälle korralist elu jalale seada, mis tema wennapojale korda läks.
2. See, nimega Justinianus I.: 527—565.Justinianus I., 527—565 walitsemas, oskas kõige osawamaid mehi oma ümber koguda ning nende abil Greeka riiki, ehk küll üksi wäljaspoolt, weel kord õitsewa järje pääle tõsta. Üks niisugune mees oli wahwa ja auus wäepäälik Belisarius.Belisarius. Tema abi sai keiser juba oma walitsuse algusel maitseda, kui ta elu „rohiliste“ eest mitte enam julge ep olnud, sest Belisarius sai mässajaist wõitu ning saatis põgenejad, umbes 30,000, cirkuses mõegaga surma. Selle wõidu läbi oli teine rahutu liik ära kautatud ning riigis eneses rahu olemas, nii et keiser oma mõeka eemalle wõiduteele wõis läkitada.
Justinianuse sõjad.3. Kõige esite saatis ta oma wäepääliku Belisariuse Afrikasse, kes sääl Vandali riigi (§ 94, 4) ära wõitis, kuninga Gelimeri wangi wõttis ning maa Ida-Rooma maakonnaks tegi. Säärane wõit äritas keisri ja weel enam tema abikaasa, endise näitemängija, auuahne Theodora.Theodora südant rohkemat himustama. Ning Belisarius läkitati Italiasse Ida-Gothi riiki (§ 93, 6) ära wõitma. Juba oli Sikelia saar ja suurem osa Italiast Gothlasilt ära wõetud, nende kuningaski wangis, kui Konstantinopolis kadedus ning keisrikojas umbusaldus hõõguma hakkas: teda kutsuti tagasi, „et ta riigi idarada Uue-Persia kuninga Kosru I.Kosru I. wasta kaitseks“. Nurisemata kuulis auus wäeülem oma keisri käsku, ehk küll Gothlased talle oma krooni pakkusiwad, ja läks, wangi sattunud Gothi kuningat ning Theodorichi Suure warandust Justinianuse trooni ette alandlikult maha pannes, ida maale uusi wahwaid tegusid tegema. Wahe ajal aga wõitis Gothlane Totilas Italias pea-aegu kõige maa tagasi, nii et Belisarius, kui ta kahe aasta pärast kasina wäega ja weel kergema kukruga uueste Italiasse läkitati, wiiel aastal muud teha ei suutnud, kui järel jäänud linnasid kaitseda; sellepärast palus ta ise luba koju tulla. Siin päästis ta weel korra riigi põhjast pääle tungiwate Bulgarlaste käest; aga sellegipärast ei pääsenud ta keisri umbusalduse alt, waid pidi mõndagi kannatama[1]. Belisariuse asemelle saadeti kõhetu, aga südi Narses.Narses suure wäega Gothlaste wasta. Päälahingis langes Totilas. Ka wiimne elu ja surma pääle wõitlemine Vesuvi mäe all läks Narseselle õnneks: kuningas Tejas langes ja Gothlaste riismed palusiwad ning saiwad luba keelmata üle Alpide Germania maale minna, kuhu nad teiste sugulaste sekka ära sulanud. Narses aga nimetati keisri poolt Italia maawalitsejaks.
Justinianuse sisemine tegewus.4. Ka riigi sisemisis asjus oli Justinianus tegew ning weel tähtsam oli siin ta töö tulewikule, kui wälistes sõdimistes. Tema käsu pääle kogus minister Tribonianus kõik seadused, mis Rooma riigis elades oliwad antud, üheks raamatuks kokku, keda Corpus juris.„corpus juris“ nimetati, ning see raamat on tänapäewani kohtuasjus alusmüüriks olnud. Tema tahtmisel muudeti hulk linnasid kindlusteks, teisi ilustati toredate ehitustega, kellest Sophia kirik.Sophia kirik Konstantinopolis, mis praegu kui Türgi moschee alles on. Tema soowimise sunnil soetati Siidiussid Europas: 555.siidiussid Europasse: kaks munka, kes Hiina maal käisiwad, tõiwad siidiussi mune oma õõnsate keppide sees kaasa ja kui tõugud wälja ronisiwad, asutati neid Greeka maale. Nii ep olnud mitte enam tarwis siidi kullaga üles kaaluda. Justinianuse †: 565.Justinianus suri 565.
Pärastised keisrid.5. Pärast Justinianuse surma langes Greeka riik weel halwema oleku sisse, kui enne oli olnud. Ära wõidetud maad, kõige päält Italia, kuhu Narses, sest et talt walitsus ära wõeti, Longobardlased (§ 97, 2) kutsus, läksiwad kaduma, seespool wältasiwad aina alati werised tülid, kuna Nero ja Heliogabaluse sarnased (§§ 80, 4. 83, 2) mehed keisri trooni werega kätte saiwad ning kautasiwad. Ise weel alalised tühised tülid usuasjus, kellest kõige rumalamadgi, kui ka kõigest rusikaga, osa wõtsiwad. Keisri Heraklius: 610—641.Herakliuse ajal, kes ometi riiki Persialaste wasta kaitses, tuli Jumala wits Arablaste läbi ära rikutud riigi ning rahwa pääle.
- ↑ Siiski on sõnum, et keiser ta silmad pääst wälja pistnud ning wana pime mees mööda Konstantinopoli uulitsaid palukest kerjanud, paludes: „Andke wäepäälikulle Belisariuselle armuandeid!“ ilma tõe põhjata luuletus.