Mine sisu juurde

Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/203

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
39
Keskaeg. I. osa. 2. piir: V. § 116. VI, §§ 117. 118. Olav.

aga, kui pärast mehe surma walitsejaks sai, pildid kirikutesse tagasi wiia käskis, kunni mõnesuguste segaduste järele keiserlik lesk Theodora, kes oma noore poja nimel walitses, Konstantinopoli synodi läbi Piltide auustamine lubatud: 850.maalitud piltide auustamist õige usu osalistele kohuseks tegi. Ning kui patriarch Photius: 866.Photius Rooma paapsti Nikolausega tülisse läks, Greeka ja Rooma kirik lahus: 1054.lahkus ju Greeka kirik Rooma kirikust, ehk küll täieline lahkumine kaheks kirikuks wast paar sada aastat hiljem awalikult kuulutati.

Greeka riik 9.—12. aastasajani.2. Sisemisest ja wälisest nõdrusest hoolimata kestis Greeka riik weel edasi. Pärast Theodora ja tema poja surma sai Basiliuse I. Makedonia sugukond auujärje pääle ning jäi sinna ligi kakssada aastat. Ja mitte riigi kahjuks, sest mõnedki keisrid oliwad wahwad pääle tungiwaid waenlasi riigiradadelt tagasi tõrjumas, kuna teised seaduste ehk kirjatööde läbi oma tähtsust üles tunnistawad. Michael III. oli selle sugukonna wiimne liige ning tema järel sai Komnenuse suguwõsa Greeka troonile (§ 140).



VI. Järk: Normanlased.

§ 117. Normanlane ja tema olu.

Normanlane.1. Praeguses Rootsi ja Daani riigis elas wanast ajast wägew Normanni rahwas, keda nende terwe olu Germanlasiks tunnistas. Nagu Germanlanegi (§ 91), armastas Normanlane kangeste wabadust, nõudis sõjategusid taga, ei läbenud ühe koha pääl paigal seista; niisamuti oliwad keel, usk ja elukombed mõlemil ligisugulased.

Normanlase eluwiis.2. Sõda ja riisumine oli Normanlasele ainus auus töö: põlluharimine, karjakaswatamine, kauba-ajamine oli nende meelest naeste ning orjade asi. Mehe ülem püüdmine oli wõidurikas surm lahingis; siiski oskas ta luuletustest suurt lugu pidada ning neid, kes oma laulude läbi esiwanemate tegusid tulewalle põlwele kuulutasiwad, rohkel mõedul auustada. Nii elas igamees omas maakonnas, kelle üle wanem ehk „kuningas“ walitses; niisuguse wõimus seisis „riigipäewa“ ülewaatamise all, kellest iga waba mees osa wõttis. Sääl alustati ka sõda ning wõeti riisumise nõuu ette: kuningas pidi ülem päälik ning igal pool esimene olema.

Normanlaste sõjakäigud.3. Oma wäikeste sõudelaewadega oliwad Normanlased kõigile rannamaile witsaks. Äkiste ilmusiwad nemad, laastasiwad, hukkasiwad, mis ette juhtus, ja niisama ruttu oliwad nad läinud, et karistamisest rääkidagi ei wõinud. Lääne-, Põhja- ja Atlandi mererannad ning nendesse woolawate jõgede kaldad teadsiwad mõndagi leinalugu laulda. Lisati ju Prantsuse maal litania palwelle. mis igal pühapäewal kirikus ära loeti, juure: „Ning Normanlaste häwitamise eest — hoia meid armas Issand Jumal!“


§ 118. Normanlaste asutused põhjas.

Rootsi.1. Üksikute Normanlaste waldade ühendamise läbi sündisiwad aega mööda Rootsi, Norra ja Daani riik ilmale, mis kõik kolm 9. aastasaja algusest meie ajani on kestnud. Kõige wanemad Rootsi kuningad oliwad alles paganad, kunni Olav: 1000.Olav Sülekuningas ristiusu wasta wõttis, mis juba „põhja apostel“ Anskar oli kuulutanud; aga