Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/204

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
40
Keskaeg. I. osa. 2. piir: VI, §§ 118. 119. Rollo.

üks osa rahwast ei lahkunud Odini usust, waid nõudsiwad ning saiwad kuningalt luba, põhjapoolses riigiosas oma jumalaid teenida, kuna ristiusulised ühes kuningaga lõunapoolsesse maakonda elama asusiwad. Seda wiisi kestis lugu, kunni kuningas Ynge wäärjumala teenistuse hoopis ära keelis.

Norra maa.2. Norra maal, kust kõige südimad mererööwlid wõsusiwad, ühendas Harald: 930.Harald Kenajuus kõik wallad üheks kuningriigiks, kuna need, kes sõna kuulda ei tahtnud, maalt wälja rändasiwad ning mõnesuguste laastamiste järel Europas Normanlaste walitsust (§ 119) asutasiwad. Haraldi poeg Hakon II. Hää oli juba ristiusku, kuna rahwas kirikut ega tema teenreid oma keskes ei sallinud. Wast Olav II.: 1030.Olav II. suutis ristiusule omas riigis jäädawalt maad anda. Pärast tema surma sattus maa lühikeseks ajaks Daanlaste woli alla, aga pääsis pea. Kauniste seaduste kaitsmises kosus maa ja rahwas harjus aega mööda korrast kinni pidama.

Daani maa.3. Daani maa wanem kuningas oli Gorm Wana; tema järgmine Harald Sinihammas pidi keisri Otto I. käsu pääle ennast ristida laskma. Haraldi poeg Sweno wõitis Inglis maa ära ning tema poeg Kanut I.: 1016—1035.Kanut I. walitses Daani, Norra ja Inglis maa üle, kandis kõige kolme riigi eest ühte wiisi hoolt ja oli kirikute ehitamise läbi ristiusu wäljalautajaile tähtsaks abiks. Aga pärast tema poegade surma kurnasiwad segadused riiki, kunni Kanuti õepoja Sweno läbi Estritson: 1047.Estritsoni sugukond auujärjele sai (§ 141).

Islandi saar.4. Ka Islandi saar leiti Norra-Normanlaste läbi üles ning asutati sinna iseriik, mis pärast poole ristiusku heitis ning kauniste õitses. Käisiwad ju nende laewad tutwad ja tundmata mered läbi ning jõudsiwad Grööni maa rannani, kust nende asutused Põhja-Amerikani ulatanud. Ka sellepärast on Islandi riik tähtjas, et sääl Põhja-Germanlaste usuõpetus, kogutud Edda laulus, on alal hoitud.


§ 119. Normanlaste asutused lõunas.

Normanlased Prantsuse maal.1. Normanlaste walitsusest Inglis maa üle sai juba ülemal (§ 113) räägitud ning nende tegemisest Wene maal annetakse alamal (§ 122) otsust. Nimetatud wähemalt (§ 110, 2) on nende minek Prantsuse maale, kus nad Karli Kohtlase ajal põhjapoolsaare Normandia omale eluasemeks saiwad. Sellel ajal walitses nende üle südi Rollo.Rollo, kes senni Kohtlase riiki rõhus, kui see talle ülemal nimetatud maakonna ja Bretagne laenuriigiks kätte jättis. Siis laskis Normanlane, nagu maha tehtud, ennast ristida ning harjutas kui ristiusku herzog Roberti I. nime all oma alamad kõigist riisumistest taganema, nii et ‚kuldkeed kolm aastat puutumata tammeoksal rippusiwad.‘ Niisamuti edendas ta oma rahwa seas põlluharimist, Prantsuse keele õppimist ning ristiusu wäljalautamist. Wõtsiwadgi Normanlased agaraste haridust wasta, nii et juba teine põlw Prantslastega pea ühewääriline oli. Kuid oma emakeele wahetasiwad nad aega mööda Prantsuse keele wasta ümber.

Normanlased Italias: 1030.2. Küll lahkus Normanlasilt wana toorus, aga loomus ei lahkunud. Nii läks, nagu hiljemini (§ 113, 2) Inglis maale, üks osa Normanlasi Tankredi juhatuse all Italia maale ning asus sääl Tarento linna elama. Tankredi pojad lautasiwad oma walitsust laie-