oma kindlate losside pääle, kust neid ainult kallis hind lunastas; niisamuti tegiwad nad põlluwiljaga ning muu waraga, mis nad säält lõikasiwad, kuhu ep olnud külwanud. Ja rööwlosside arw kaswis sest saadik, kui walitsus puudus, suure kiirusega, nii et ‚keegi nõukas mees enese omandust omaks pidada ei julgenud‘.
Korrakaitsjad.3. Korratu loo wähendamiseks asutati Kölni pääpiiskopi läbi sala-kohus Feme.„püha feme“, kelle järje ette kurjategija kutsuti ning, kui süü tõeks tehti, armuta surma saadeti; ja hirm „salakaristaja“ eest hoidis mitugi kät ülekohtust eemal. Tähtsam oli kauba-ühendus Hansa.Hansa, kus Põhja-Saksa maa linnad, Hamburg, Lübek, Bremen kõige ees, seks kokku heitsiwad, et ‚üksteist häda ajal awitada ning oma kaupa riisujate eest kaitseda‘. Seesinnane ühendus edenes jõudsaste ning ta osalised, wiimaks 87 linna, nende seas Riia ja Tallinna, saiwad aega mööda wäga nõukaks ja jõukaks.
Talurahwas.4. Koguni ilma abita ja õiguseta oli põlluharija talupoja seisus. Endised wabad wäikepõllumehed oliwad aega mööda ikka enam ja enam suurepõllumehe käsu alla sattunud, wiimaks pärisorjina põllu külge liidetud. Rusikaõiguse ajal oli nende käekäik õiete ränk: oliwad rüütlid wastastikku tülis, loitsiwad mõlemil pool talupoegade hooned ning põllud, pidasiwad herrad jahti, tehti talunurm ning niit tallermaaks, palus kahjusaaja wasta, oli wits ehk weel raskem nuhtlus hooletu (§ 151).
IV. Järk: Paapsti wõimus Prantsuse maal.
§ 136. Kapetuse sugu kuningad.
Ludwig VI.: 1108—1137.1. Kuna Saksa maa pärast pikka wõitlemist wiimaks ometi wõidu paapsti kätte jättis, ei lasknud Prantsuse kuningad kuria wõimust omal maal mitte kõrgemalle tõusta, kui neile enestelle oma wäe kinnitamiseks waja oli. Waimuliku seisuse abiga oliwad ju Kapetuse esimesed järeltulijad kuninga õigusi wõimsate wasta nii kaswatanud, et Ludwig VI., jällegi abti Sugeri (l. Süshä̂ri) juhatuse all, riigiseadust jalale seada, üht osa pärisorje priiks lasta ning linnadelle eesõigusi anda suutis; wiimse tegemise läbi pandi kodaniku seisuselle alus, kes edespidi kui Kolmas seisus.„kolmas seisus“ mõisnikkude ning waimulikkude kõrwal tähtjaks sai. Ja kui tema poja Ludwig VII.: 1137—1180.Ludwigi VII. ajal würstid sisemiste segaduste ning paapst ristisõja abil (§ 130, 2) oma wõimust kaswatada lootsiwad, siis tunnistas Philipp II.: 1180—1223.Philipp II. August mõlemate wasta oma suuremat wäge pea-aegu isewalitseja kombel üles. Sest tema tõstis takistustest hoolimata parema sisemise korra, enne Inglis maa alla sattunud maakondade tagasiwõitmise, koolide, kauba ja linnade parandamise, kaswatamise ning kaunistamise läbi riigi nii kõrge järje pääle, et ‚ju tema ajal Prantsuse maad teiste riikide eeskujuks peeti ning Paris maailma esimeses linnaks loeti.‘
2. Selle järje pääle jäi maa ka järgmise kuninga Ludwig VIII.: 1223—1226.Ludwigi VIII. ajal ning ta wõimus edenes igapidi wägewa Ludwig IX.: 1226—1270.Ludwigi IX. all, keda tema korralise kombe, õiglase ja auusa meele ning waga elu pärast Pühaks hüütakse. Tema laiendas riigiradasid ja õiendas wanad Inglise piiritülid ära, pidas rahu kalliks ning muretses kohtuasjus tarwiliste paranduste eest. Niisamuti waatas ta oma riigis kiriku kaswamise pääle, asutas usuõpetuse tarwis ülemaid koolisid, kinnitas piiskoppide wanad
