sellepärast piiskopi maid lihtsaile rüütlitelle laenuks annud, et need teda tulewikus toetaksiwad. Niisamuti püüdis ta paapstilt pääpiiskopi nime ning keisrilt riigiwürsti auu osaks saada. Keiser Friedrich II. täitis küll tema soowe, aga mitte paapst, sest alles Albert II. pääpiiskop: 1255.Albert II. tõusis pääpiiskopi järjele. Kuid pea pärast seda nimetati ka ordomeister riigiwürstiks ning nüüd oli mõlemil täieste ühewääriline woli, isesugused tahtmised ja püüdmised. Siiski lepiti esiotsa kokku, sest et paapsti saadik, Modena Wilhelm: 1225.Modena piiskopp Wilhelm, seda püha isa nimel nõudis. Seesama saadik tunnistas ka Wiru, Harju ja Lääne maa, mida ordo ja Daanlased ühtlasi omaks pärisiwad, paapsti enese ülema walitsuse alla ning läkitas seks sinna iseäralise ammetniku. Oli aga Wilhelm läinud, wõtsiwad rüütlid terwe Põhja-Eesti maa omale. Pea pärast seda Alberti †: 1229.suri piiskopp Albert I., kui oma asutatud riigile weel seaduseraamatu oli muretsenud, tegewa ning kuulsa elu järele. Riia doomkirikus seisab tema haud.
§ 150. Eesti rahwas orjaikke all.
Liiwi riigi lugu 1230—1377.1. Pärast Alberti I. surma läks wõitlemine wõimuse pärast piiskopi ja ordo wahel õiete lahti; õnn oli kaua mõlemille ühte wiisi heitlik, aga kaalus wiimaks ordomeistri poole. Wiimse wõimus oli küll ju nii nõdraks jäänud, et ta ennast Saksa ordo: 1237.Saksa ordoga (§ 130, 1) 1237 pidi ühendama ning Harju ja Wiru maa Daanlasele tagasi andma; aga ühisel jõuul ja nõuul kosus ta warsti ning alamate higi ja „paganate pärandus“, kelle seas rüütlid, iseäranis Leedu maal, aast aastalt riisumas käisiwad, kaswatas kukkurt ning edendas uhkust. Wahel sekka kaswasiwad säherdused „rööwikäigud. ordole õnnetumaiks sõdadeks: Jäälahing: 1242.Wene würst Aleksander Newski (§ 144, 2) wõitis rüütleid Peipsi jää pääl ja Durbeni lahing: 1260.Durbeni lahingis käis nende käsi Leedulaste wasta nii halwaste, et mõned lõunapoolsed suguharud ordo walitsuse alt taganesiwad ning üksi mõek neile uueste ikke kaela surus. Aga äpardustest hoolimata kaswis ordomeistri wõimus ühtepuhku; Riia ordo päralt: 1330.wiimaks sundis ta Riia linnagi, mis pääpiiskopi tähtsam tugi oli, enese alla heitma. Pea pärast seda kutsus Eestlaste mäss: 1343.Harju maa mäss 1343, kus Eestlane wiimist korda wabadust tagasi püüdis, rüütlid Tallinna ja siit ei lahkunud nad mitte enam: Daani kuningalle Valdemarile IV. (§ 141, 1) makseti 19,000 marka ning linn Harju ja Wiru maaga jäi ordole. Seega oli Baltia terwelt ordo päralt: 1347.Baltia maa jälle terwelt ordo käes 1347 ning kõigil pool kinnitasiwad kindlad lossid tema walitsust.
Pärisrahwa elukord.2. Hoopis teine, kui wõitjate pidu, oli ära wõidetud ning alla heidetud rahwa põli. Esiotsa kirjutasiwad paapstid ordole küll ette, et ‚maa pärisrahwas ihu poolest priiks pidi jääma ning üksi üleüldiseid ristiusulise kohuseid oma pääle wõtma‘; aga säherdune põli pidi kõigest nii kaua kestma, ‚kui nad ristiusust ei tagane‘. Pärisorjus.Ning et kõik mitu korda usku muutsiwad, kadus wabadus
