Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/269

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
105
Keskaeg. II. osa. 2. piir: VIII, § 171. IX, § 172. Kirik.

kaugel, kuuldi, nähti, õpiti tundma, mis enne ei aimatudgi, kõik tegi waimu silma selgemaks ning mõtteid harjumise ahelaist wabamaks. Weel suuremal mõedul sündis seda üksikute teadusmeeste kohta, kelle töökond märka laiemaks wenis; iseäranis kaswas maade-, looduse- ning täheteadus. Elukorra kasu.Mitte wähem ep olnud kasu, mis üleüldiselle elukorrale osaks sai. Uued toidukaswud, kartuhwlid, mais, suhkur, kohw, uued kaubaasjad, tubakas, puuwill, mitmesugused wärwid ja kallid puutõuud, muutsiwad eluwiisisid ja tarwitusi, elustasiwad käsitööliste tegewust ning edendasiwad kauplemist. Kauplemine.Üleüldse kaswas kauba-ajamine suureks: Portugalia ja Hispania, hiljemini Hollandi ning Inglise laewad purjetasiwad puhkamata kaupa tuues ja wiies merelt merele ning maalt maale. Kauplemisega ühes kerkis kauplejate rikkus, aga ka üleüldine käekäik tõusis parema korra pääle. Iseäranis täitis tollimaks ja Amerika kuld riigilaekaid ning andsiwad walitsejatele woli, uuendusi ette wõtta, mis walitsusele sündsaks ja tarwiliseks arwasiwad.



IX. Järk: Usupuhastuse teetasandajad

§ 172. Usupuhastuse ettewalmistajad.

Ristiusk keskaja lõpul.1. Kuna ilmalik walitsus, käekäik, waimutegewus ühte soodu edenes, kosus, kaswas, ägas Kristuse kirik paapsti wägiwalla ning kombeteenistuse all, otsegu oleks ränk wanne tema pääl rõhunud. Pää ning liikmed põdesiwad ühte wiisi. Paapst nõudis oma wõimuse kaswamist taga ning päris kõigiti tingimata sõnakuulmist, ristikoguduse tõsine tulu oli kõrwaline asi. Sedasama tegiwad jõudu mööda ülemad ning alamad waimulikud. Sääl juures segati selge ristiusk kõigesuguste wäljaspidiste kombetega ning täideti usuõpetus ebajuttudega: ‚ewangeliumi küünal pandi waka alla ning pakuti kiwi leiwapalujalle‘. Ülikurb oli rahwa hingelugu, seda enam, et suurem hulk koolita ja sügawama usuõpetuseta üles kaswas. Ning kui paapstid Avignoni linna asusiwad (§ 136, 3), kombekorratus waimuliku seisuse sees ikka enam maad leidis, hiljemini kaks ning kolm apostli pärandajat korraga (§ 152, 2) ühtteist wastastikku wande alla paniwad, siis oli ‚kiriku wiletsus üpris suur ning paranduse pärimine pää ja liikmete küljes‘ üleüldine (§ 152, 2).

Usupuhastuse käskjalad.2. Mõnesuguseid arwamisi awaldati kiriku parandamise kohta. Ühed tahtsiwad kirikust lahkudes tõsist ristikogudust asutada; nõnda nimelt Waldalased (§ 131, 2), „waba waimu jüngrid“ ja muist francisklasi. Teised nõudsiwad kiriku rüppe jäädes üksikuis isekogudustes kristliku elu kaswamist: sellel mõttel oliwad „Jumala sõbrad“, iseäranis Suso ja Tauler, ning „osasaamise wennaksed“, nende seas Thomas a Kempis: † 1471.Thomas a Kempis, kelle raamat „Kristuse järelkäimisest“ kõige ristirahwa keskel tutwaks on saanud. Jälle teised, nende keskel Wiklef: † 1384.Wiklef, lootsiwad paapsti wõimuse wähendamise läbi tarwilisi uuendusi ette wõtta wõiwat, kuna suurem hulk üleüldisest kirikukogust abi ootas.

Huss: 1400—1415.3. Wiklefi jälgede sisse astus Johannes Huss, terase waimu, kombekasinuse ning kristliku meelega ehitud Praga suurkooli professor. Suure julgusega wõitles ta paapsti wägiwalla, waimulikkude ilmaliku