See hoidis parajaste oma isa karja Ida mäel, kui toredad taewalikud naesterahwad talle äkiste ilmusiwad. Igaüks tõutas talle midagi, kui ta õuna temale mõistaks: Hera tõutas walitsust kõige maa üle, Athene kuulsat targa nime, Aphrodite aga kõige ilusama naese maailmas. Paris mõtles, waatas, mõtles, andis õuna Aphroditele. Ilujumala nõuu pääle läks ta pea pärast seda Greeka maale Sparta kuningalle Menelaoselle külaliseks, kellel Helena.ilus Helena, selleaegne nägusam naesterahwas, abikaasaks oli. Menelaos wõttis teda lahkeste wasta, aga Paris tasus ta lahkust pahaste: tema riisus, kuna peremees kodust ära käis, tema wara ja abikaasa ära ning tõttas ruttu Trojasse.
Wiha.2. See tegu sütitas wiha Greeka kuningate ja wanemate südameis põlema. Põhjast ja lõunast, idast ja läänest, suurelt maalt ja saartelt tuliwad nad hulgani Aulis.Aulise linna kokku ning wõtsiwad nõuuks naeserööwlille kätte maksta. Kõikide päämees ja ülem oli Mykénä kuningas Agamemnon; tema järgmine oli ta wend Menelaos, kelle abikaasa ära oli riisutud. Kõikidest tugewam ja tulisem, ilusam ja nägusam oli Achilles.Achilles, Peleuse ja Thetise poeg: tema säras otse kui päike kuude keskel. Kõige targem ja kawalam, agaram ning osawam aga Odysseus, Ithaka saare kuningas. Kõik, kokku pääle 100,000 mehe, oliwad walmis minemas. Tuulewaikus.Aga tuul oli waiki ehk wasta, laewad ei saanud sadamast wälja. Sääl kuulutas tark Kalchas.Kalchas: „Enne siit üks hing ei pääse, kui Agamemnon oma tütre Iphigeneia.Iphigeneia Artemisele on ohwerdanud, sest jahijumal on täis wiha, et Greeklaste päälik tema hirwi on ära tapnud!“ Kõik ehmatasiwad, Iphigeneia isa kõige enam. Aga ei aitanud: juba oli neitsi otse kui ohwritall altaril puude pääl, juba wälkus teraw nuga papi käes — — — sääl halastas Artemis neitsi noore elu pääle ning wiis ta pilwerünkal ära Tauria[1] maale, kus ta edespidi jahijumalalle ohwerdaja ammetit pidas. Kuninga tütre asemel aga seisis walge hirw altari ees, keda nüüd ohwerdati. Ning kohe pööris tuul päri, laewad läksiwad teele, rand kadus selja taha.
Troja ees.3. Skamandri jõe kaldal seisis Troja linn; tema ümber oli tugew müür warjuks ja kindlad kiwitornid kaitsiwad teda pääletungijate wasta. Ka oli ta täis sõjamehi, kõikidel wahedad mõegad wööl ning terawad odad käes. Wäeülemaks oli elatanud kuningas Priamus ise. Aga lahingi juhatajaks
- ↑ Tauria maa on praegune Krimmi saar.
