Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/76

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
64
Wana aeg. Greeka rahwas. 3. piir: III, § 35. 36. Sokrates.

Lysander.4. Selsamal ajal oli Sparta merewägi kawala ja agara Lysandri käe all, kes Persia kullaga oma laewade hulka ja meeste arwu kaswatas ja alati õiget aega wõitlemiseks tähele pani. Ägospotamuse lahing: 405.Ägospotamuse[1] ehk „Kitsejõe“ kaldal wõitis ta Athenlaste merewäe nii ära, et päälik Konon üksi 9 laewaga põgenema pääsis. Nüüd oli Athena wõim otsas. Needgi saared ja linnad, mis weel tema poole hoidsiwad, sattusiwad Lysandri kätte, kes wiimaks ise Athena alla tuli ja teda mere poolt ümber piiras. Sedasama tegi kuningas Agis maa poolt. Athena langemine: 404.Kuud 4 pani weel linn wasta: nälg sundis teda siis ennast Spartlaste kätte andma aastal 404.

Rahu tingimised.5. Rängad tingimised suruti allaheitjalle kaela: Athena ja Piräuse müürid kisti maha, laewad wõeti ära, muud kui 12 jäeti järele, rahwa walitsus ja wolidus lõpetati ära. 30 tyrannust.Kolmkümmend meest, keda Athenlased „30 tyrannuseks“ kutsusiwad, pandi riigi ülemaks. Kritias oli nende päämees. Seaduste parandamise asemel, miks neid nimelt waliti, riisusiwad ja tapsiwad nad, kust iial kukrulle kasu lootsiwad, wastaliste seas. Ostetud ära-andjad oliwad igal pool walmis, õigeid hukka mõistmas ja hõelaid lahti lunastamas. Rahwameelelisi taheti sootumaks ära kautada. Õnneks ei kestnud wereimejate woli mitte kaua. Üks rahwameeleline, nimega Thrasybulus.Thrasybulus, oli Thebä linna põgenenud, sääl mitme teise õiglase mehega kokku saanud, kelle abiga ta eneselle nii palju osalisi korjas, et ta ju aasta pärast 30 tyrannust wõis ära ajada. Siis püüdis ta kohust ja korda igapidi jälle jalale seada, wihamehi lepitada ja waenuwermeid unustada. Aga wõeriti aru oli see, et ta Soloni seadust jälle tahtis elule äratada: ajad oliwad muutnud, inimesed teised, nõuded ning tarwitused hoopis teised. Üleüldse oli endine wagadus ja woorus kadunud, kergemeel ja ellitus aset leidnud.


§ 36. Sokrates.

Sisemine kahju.1. Ärarääkimata suur oli kahju, mis Peloponnesuse sõda teinud: wäline wõimus ja nõukas ning jõukas aeg oli otsas, sisemine elu hoopis ära rikutud; usk oli kadunud, kombed korratumad, ahnus ja armutus käsi käes käimas; õigus ja häädus halwaks peetud, terawad sõnad ja naljakad okkalised kõned ja kawalus suure auu sees. Säherdust wiletsust kaswatasiwad, iseäranis Athenas, Sophistid.sophistid ehk õpetatud mehed,

  1. Ägospotamus woolab Hellespontusse Thrakia maalt.