Roomlaste ja Longlaste wahel, kus Rooma poolt kolm wenda ja Alba poolt kolm wenda wastastikku wõitlesiwad: kumba kätte wõit jäi, pidi teise isandaks saama. Wõit jäi küll Roomlase kätte, aga Longlased ei heitnud mitte hääga alla, nagu maha oli tehtud. Sellepärast kestis sõda edasi, kunni linn langes ja linnapäälik jäledat surma sai, sest et ta mitte oma sõna ep olla pidanud.
Ankus Marcius.3. Tullus suri wälgu läbi altari ees ja Sabinlane Ankus Marcius sai kuningaks. Tema pidas rahu, nii palju kui suutis. Aga Latini rahwas ei oskanud wakka olla: Ankus sõdis, wõitis nad ära ning käskis üht osa neist Rooma elama asuda. Ka ehitas tema Roomale sadama Tiberi jõe suhu ning nimetas teda Ostiaks.
§ 52. Kolm Etrurlaste sugu kuningat.
Tarquinius Priskus.1. Pärast Ankuse surma sai üks Etruria Lukumo, kes mõne aja eest Rooma linna oli tulnud, Tarquiniuse Priskuse nime all kuningaks. Tema sõdis Latini, Sabini ja Etruria rahwaga: igal pool oli õnn tema. Latinlased tegi ta Rooma alamaks, teistelt wiis ta hulga saaki koju. Saagiks saadud warast ehitas ta Rooma uhked hooned ja kasulikud ehitused, mis aastasadade järele weel tema nime auu kuulutasiwad. Hoonetest uhkem oli circus maximus, kus mängusid rahwalle rõõmuks jala ja hobusega mängiti. Ehitused.Ehitustest oliwad tähtsamad: 1. tugewad müürid linna ümber; 2. kloakid ehk kiwist müüritud maa-alused kraawid, mis madalad kohad ära kuiwatasiwad ja mudase ning sopase wee ja wirtsa linnast ära Tiberi jõkke wiisiwad; 3. forum ehk suur turu, kelle mäeltsõrwas comitium ehk rahwakogu kooskäimise paik oli, altsõrwas toidumüüjatele ja plebejidelle kooskäimiseks luba anti. Keskpaigas seisis suur rostra ehk kõnetool.
Servius Tullius.2. Pärast Priskuse surma, kelle elu Ankuse pojad lühendasiwad, sai Tarquiniuse wäimees Servius Tullius kuningaks. Aga senat ei kinnitanud teda mitte tema ammetis. Sellepärast toetas ta ennast alama rahwa pääle ja andis uue Serviuse seadus.seaduse, mis läbi plebejide seisus hääleosaliseks sai. Tema jautas ka plebejid 30 tribusse ja andis neile oma eestkostjad ja kogukorrad. Siis jagas ta kõige riigirahwa, patrizid nii hästi kui plebejid, wara järele wiide klassi, kellest iga klass jälle mitmesse centuriasse langes. Wara järele oli wõimus, aga ka kohus suurem. Üleüldse wõis esimene klass ikka oma õigust saada, sest 193 centuria-häälest oli 98 tema päralt. Weel oli üks kuues klass olemas, kellel wara ep olnud: neid hüüti proletarideks ning jäeti wäeteenistusest wälja. Aga wara kaswab, wara kahaneb. Sellepärast waadati kõik iga wiie aasta pärast jälle üle ja muudeti, kus muutmist waja oli. Seda ülewaatamist kutsuti censuseks.
Tarquinius Superbus.3. Ehk küll Servius Rooma auu ja suurust kaswatas, weel kahele kingule rahwast elama asutas, nii et nüüd Rooma linn seitsme kingu otsas seisis, sellegipärast ei leppinud ei senat ega patrizid temaga ära, waid püüdsiwad teda troonilt maha tõugata, mis aga mitte enne korda ei läinud, kui kuninga enese wäimees Tarquinius oma äia surma saatis. Tarquiniuse ülbus.Seesama Tarquinius Superbus ehk Uhke lükkas, nii pea kui werise töö järele kuningakroon ta pääd ehtis,
