Lehekülg:Üle piiri Tammsaare 1910.djvu/151

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„See on ju ka keelatud.“

„Keelatud,“ naeratas Kalamaa põlglikult. „Paljugi on keelatud. Elu aga ei hooli ei keelust ega seadusest. Mis täna seadus, wõib homme muinasjutuks muutuda. Keda täna seadusest üleastumise pärast wõllasse tõmmatakse, seda kroonitakse homme wabadusewõitlejana, kui temaga seda juba täna salajas ei tehta. Iga seadus tehakse selleks, et temast warem wõi hiljem awalikult kawalusega ja salajas otsekoheselt üle peab astuma.“

Neiu silmis helkis pilkaw naeratus. See sundis Kalamaad tähelepanemist selle pääle juhtima, kui wäga tõsine seisukord on: neiu enese ja ka mitme teise saatus rippuda asja küljes.

„Minu saatus on mu lapsega ühendatud,“ wastas Hedwig selle pääle.

„Ah nõnda,“ sõnas Kalamaa ja wajus mõttes tooli pääle kössi. Neiu silmitses teda. Kui wäikseks ja igaäewaseks ta oli jäänud! Natukese aja pärast tõusis doktor aga toolilt ülesse, astus paar sammu neiule lähemale ja ütles:

„Ma olen ka nõnda walmis enese tulewikku Teie omaga ühendama.“

See tuli ootamata. Neiu waikis imestanult.


151