Lehekülg:Üle piiri Tammsaare 1910.djvu/66

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

rem kunstnik on ka kõige suurem petis. Aga te ehk tahate öelda, et iga petis ka kunstnik on? Te olete gümnasiumi kursuse ära unustanud, palun seda korrata. Sääl seisab: kõik tagurpidi teoremad pole õiged. Seda tagusite omale juba neljandas klassis pähe ja kordasite iga nädal üks kord uuesti…

Kui Robert nõnda iseeneses arutas, koputati ukse pääle. Pikselöögina käis see tal rinnast läbi.

„Tema!“ sõnas, ei, hüüdis ta iseeneses. Wärisewal sammul läks awas ta ukse, ja sisse astus pesunaine: ta tuli pesuraha järele.

„Wabandage, aga mul ei ole ikka weel raha, pole tundide eest kätte saanud, wiiwitawad teised maksmisega…“ rääkis noormees petetult ja piinlikult. Kõige suuremat südamewalu tegi talle see, et ta sellele haiglasele eidele, kellel kolm last toita oliwad, waletama pidi: Robertil polnud ju enam mingisugusid tundisid ega ka nende eest raha saada. Tunniwõtjad oli ta ära saatnud, ennast ajapuudusega wabandades.

„Kas nooreherral siis sugugi ei ole?“ küsis pesunaine kartlikul toonil. „Näeh, poiss haige, käisin doktor Kalamaa juures — Jumal õnnistagu teda, — ei wõtnud teine


66