Lehekülg:Ajaloolised jutustused. Bornhöhe.djvu/318

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Selle vastu ei olnud Gabrielil midagi ütelda. Ta surus Agnese tugevasti oma rinnale ja vajutas ta punasele suule lepingu kinnituseks kuuma pitseri.


8

TERAVA SILMAGA SAKS.

Hommikune suur sündmus maha arvata läks see päev rändajatel ilma tähtsamate juhtumisteta mööda. Nad rändasid väsimatult — Agnese eilne nõrkus oli kui käega ära võetud — edasi, kuid mitte otsekohe loode poole, kus Tallinn seisis, vaid enam põhja poole, ja nimelt kolme põhjuse pärast. Esimene põhjus, mida nad teineteisele teada ei andnud, oli see, et nüüd enam kummalgi suurt ruttu ei olnud Tallinna jõuda; vaevaline teekond oli mõlemate meelest nii armsaks saanud, et nad teed heameelega kolmekordseks oleksid pikendanud, kui nad aga sarnast pikendust kuidagi arusaadaval viisil oleksid vabandada mõistnud. Teiseks teadis Gabriel, et Kose Uuemõisas teine salk mõisamehi seisis ja maakoha kuni Tallinna piirini kardetavaks tegi; Gabrielil ei olnud aga nüüd kõige vähemat himu mõisameestega teist korda kokku puutuda. Kolmandaks oli Agnese meeles korraga soov tekkinud Gabrieli lapsepõlve kodupaika Jägala jõe ääres näha saada; et see ka Gabrieli salasoov oli, siis heitis ta kohe nõusse.

Kiviloost saadik, kust nad sel päeval pärast lõunat kaugelt mööda läksid, oli maakoht kõigi teede ja radadega Gabrielile lapsepõlvest tuntud