pilti kõrgel peade kohal. Kui kaugel peaks olema see aeg, mil ristikäigud tehakse autodel?
Kuremäe ja Iisaku vahelt algab Alutaguse metsade ala, needki läbin maanteel sõites. Täpsemaid andmeid nende suuruse, asustustiheduse ja muu kohta võin saada koduski mitmesuguseist teatmeteoseist. Üllatavalt uus ei saagi matkamine praegusel ajal olla, ikka valmistad end ette vastava kirjanduse kaudu. Reisides leiad siis oma kirjanduse põhjal tekkinud kujutluste kinnitust või ka pettumust — tegelikult osutub olukord siiski teissuguseks, kui oled ette kujutanud.
Panen kaardid kokku, istun rattale ja sõidan edasi. Ei saa reisimiseski oma ajast maha jääda ega ette minna. Nagu sa tänapäev selga ei pane kuube, mis oli moes sada aastat tagasi, nii ei reisi ka Tartust Tallinna killavooriga ega posthobustega, vaid tarvitad kas autot või rongi. Jäägu seepärast ilutsemine minevikus ja jätkakem reisu ajakohase sõidukiga.
Jõuga küla kohal jõuab Kuremäe tee suurele Tartu maanteele välja. See on lai ja hästi korrashoitud tee nagu Tallinn—Narva maanteegi. Liiklemine näib siin kaunis elav olevat, vahetpidamata sõidab vastu ja mööda omnibusi ja autosid. Homme on pühapäev, rutatakse Narva-Jõesuhu. Teid katab kogu laiuses peenikeseks hõõrutud tolmukiht, mis rattakummide all podisedes laiali lendab ja õhku tõuseb. Kui mõni raske veoauto või omnibus tulise kiiruga mööda kihutab, siis ajab üles nii suure tolmupilve, mis vaikse ilmaga pool tundi ja veel kauemgi õhus püsib.
