Lehekülg:Alutaguse metsades. Parijõgi 1937.djvu/157

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Mõlema talu kohta jutustab pärimus, et esimesed asukad tulnud siia Põhjasõja ajal, olnud kolm venda, kas sõjapõgenikud või väejooksikud. Üks asunud Küüskale, teine Koplikule, kolmas siirdunud Paasvere metsadesse. Siis olnud eriti Küüska ümbrus põline laas. Siin on vennaksed asunud esiteks jahimeestena, pärast hakatud veidihaaval põldu tegema. Vahepeal on suured tulikahjud metsa laastanud, uued metsad asemele kasvanud, kuid esimeste asukate järeletulijad elavad taludes praegugi.

Käime ka mõlemas talus, kuid ei kohta vanemaid inimesi kodus, kõik on kodust ära heinal. Koju jäänud lapsed võõrastavad, nendega ei saa jutule.


*

Kolm aastat hiljem juhtusin jälle Peresaare asundust külastama. Nüüd võis Oonurmest uut teed mööda jalgrattal sõita nii Aadumäele kui Peresaarele. Magistraalkraavid on valmis, iga asundustalu tarvis paar hektaari põldu tehtud ja taludel majad peal. Need on Nopsa süsteemi ehitised, punaste katustega, valgeks värvitud. Ühe katuse all on kahetoaline elukorter, laut ja viljakuur. Eeskojast läheb trepp katuse alla, kuhu on võimalik ehitada lisakambreid. Hooned on nägusad, sirges reas kahel pool teed, ja paistavad oma punaste katustega kaugele. Õues on igal talul tsementraketega kaev. Mõnel on kambri otsa õunaaed rajatud ja lillepeenargi tehtud. Uudismaal kasvab rukis. Aga kände ja kive on endiselt kruntide ümbrus täis, asunikud jätkavad

157